Igas osavallas on oma keskused, mis aitavad kaasa valla tasakaalustatud arengule ja samas on väärikas väljakutse mõjusa ja tõhusa kohaliku omavalitsuse üksuse üles ehitamisel.
Kullamaa osavalla pindala on 224,57 km². Osavalla ida- ja lõunapiir on Lääne-Nigula valla ja maakonna piiriks. Kullamaa osavald piirneb lõuna pool Lääneranna ja Märjamaa vallaga ning ida pool Märjamaa vallaga.
Osavalla keskuseks olev Kullamaa küla asub Tallinnast 83 km kaugusel, maakonnakeskusest Haapsalust 45 km kaugusel, vallakeskusest Taeblast 28 km kaugusel. Kullamaa osavalda läbib Risti-Virtsu maantee. Kaugus Lihulasse on 35 km ja Märjamaale 28 km.
Asustustihedus on tugevalt alla Eesti keskmise. (Eesti keskmine asutustihedus on 30 in/km2.)
Kullamaa osavalla moodustab 14 küla
Kullamaa, Jõgisoo, Kalju, Kastja, Koluvere, Kullametsa, Leila, Lemmikküla, Liivi, Mõrdu, Päri, Silla, Ubasalu ning Üdruma küla.
Kullamaa osavalla vapp
Kuldsel kilbil roheline pügalrist, mille keskel samasuunaline ja -kujuline väiksem kuldne pügalrist. Kaarlõikelisel rohelisel vapitüvel kuldraha.
Kahekordne pügalrist sümboliseerib ümbruskonna kaht peamist keskust: Kullamaad (muistne linnamägi; kirik, mille vaimulikud on jätnud püsiva jälje eesti kultuurilukku) ning Koluveret (omapärane, sündmusterohke ajalooga feodaallinnus). Pügalrist osutab ühtlasi kohalike inimeste vaimuerksusele ning kultuuritraditsioonidele. Vapikilbi kuld ja rohelises vapitüves olev kuldraha on Kullamaa nimetuse võrdkuju ning meenutab ka, et maa (roheline vapitüvi) on läbi aegade toitnud ja jõukust toonud valla elanikele.
Kullamaa osavalla lipp
Ristkülikukujulise kollase lipu ülemise ja alumise servaga piirnevad rohelised laiud - kumbki üks ühikut lipu kogulaiusest. Kollase laiu keskel on roheline pügalrist, mille keskel samasuunaline ja -kujuline väiksem kollane pügalrist. Lipu normaalsuurus on 100 x 150 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 6:9 ühikut.
Martna osavald asub Läänemaa keskosas, Matsalu lahe kirdekaldal. Osavalla naabriteks on lõunas Lääneranna vald, mille piiriks on Kasari jõgi, ning läänes Haapsalu linn.
Martnast kulgeb läbi Tallinn–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee, mis on üks riigi olulisemaid tugimaanteid. Samuti läbivad osavalda Haapsalu–Laiküla ja Palivere–Oonga maanteed.
Martna küla asub 25 km kaugusel Haapsalu linnast ja 13 km kaugusel vallakeskusest Taeblast. Tallinn jääb Martnast umbes 100 km kaugusele.
Martna osavalla pindala on 269 km². Külade kaugus Martna keskusest jääb vahemikku 10–15 km. Osavalda kuulub kokku 34 küla.
Rahvastik on Martna osavallas paigutunud väga ebaühtlaselt. Nelja suurema asula – Martna, Kirna, Kasari ja Rõude – elanikud moodustavad umbes 45% kogu elanikkonnast. Üle 70% inimestest elab Haapsalu–Lihula, Kirimäe–Keskvere ja Palivere–Oonga maantee ääres või nende vahetus läheduses. Keskmine asustustihedus on 4 inimest ruutkilomeetri kohta.
Martna osavalla moodustavad 34 küla
Martna, Allikotsa, Ehmja, Enivere, Jõesse, Kaare, Kaasiku, Kabeli, Kasari, Keravere, Keskküla, Keskvere, Kesu, Kirna, Kokre, Kuluse, Kurevere, Laiküla, Liivaküla, Männiku, Niinja, Nõmme, Ohtla, Oonga, Putkaste, Rannajõe, Rõude, Soo-otsa, Suure-Lähtru, Tammiku, Tuka, Uusküla, Vanaküla ning Väike-Lähtru küla.
Martna osavalla vapp
Käesolev vapp on vallas kasutusel alates 1993. aastast. Vapi koostamisel on aluseks võetud Martna kiriku ja kihelkonna ajalugu. Nimi "Martna" on seotud Püha Martiniga, keda on kujutatud vapikilbi parempoolsel väljal, annetamas kerjusele poolt oma sinelist. Taustaks on Eesti riigilipu sini-mustvalge rahvusvärvide kombinatsioon, mis sümboliseerib ühtekuuluvustunnet. Kilbi vasakpoolsel väljal on kujutatud osa Läänemaa vapist. Auraga merikotkas on Läänemaa ajalooline vapilind Saare-Lääne piiskopkonna asutamise ajast.
Martna osavalla lipp
Lipp on jagatud horisontaalselt kolmeks osaks. Ülemine osa on Eesti riigilipu sinist värvi ja moodustab 1/6 lipu laiusest. Keskmine osa on valge ja moodustab 4/6 lipu laiusest. Alumine osa on Eesti riigilipu sinist värvi ja moodustab 1/6 lipu laiusest. Lipu valge osa keskel on stiliseeritud valla vapp, millel on kujutatud punase kuuega ratsanik hobuse seljas, kerjus ja vasakule pööratud pea ning väljasirutatud tiivaga must kotkas. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on 105 x 165 cm.
Noarootsi osavald asub Lääne maakonna loodeservas, Eesti mandriosa ühes kõige iseloomulikumas rannapiirkonnas. Osavalla keskus paikneb Pürksi külas, Noarootsi poolsaarel. Asukoht: Haapsalu: 37 km, Taebla (vallakeskus): 30 km, Tallinn: 110 km. Talviti jäätee kaudu Haapsallu: 7 km.
Noarootsi osavallas on 23 küla, millel on nii eestikeelsed kui rootsikeelsed nimed:
Aulepa / Dirslätt, Dirhami / Derhamn, Einbi / Enby, Elbiku / Ölbäck, Hara / Harga, Hosby, Höbringi / Höbring, Kudani / Gutanäs, Osmussaare / Odensholm, Paslepa / Pasklep, Pürksi / Birkas, Riguldi / Rickul, Rooslepa / Roslep, Saare / Lyckholm, Spithami / Spithamn, Sutlepa / Sutlep, Suur-Nõmmküla / Klottorp, Tahu / Skåtanäs, Telise / Tällnäs, Tuksi / Bergsby, Vanaküla / Gambyn, Väike-Nõmmküla / Persåker, Österby
Rahvastikutihedus on väike – keskmiselt umbes 3 inimest km² kohta.
Kutsume sind ajarändele läbi Noarootsi koduloo:
Pindala ja rannajoon
Kogupindala: 303 km²
Rannajoone pikkus: ligikaudu 100 km
Mandriosa: 29 127 ha (98%)
Saared kokku: 513 ha
Suuremad saared: Osmussaar (481 ha), Mõisasaar, Umpasaar, Ulasrahu
Loodus ja maastik
Noarootsi alad on valdavalt tasased, iseloomulikud on kinnistunud liivaluited, männimetsad, luitevallide tagused sood ning ulatuslikud roostikud. Samas leidub ka kauneid liivarandasid – näiteks Telise, Roosta ja Uuejõe rannad. Osavalla territooriumil asub mitu jõge:
Nõva jõgi (22 km)
Riguldi jõgi (12 km)
Leidissoo peakraav (6 km)
Höbringi oja ja Uuejõgi
Järved: Sutlepa meri (202 ha), Vööla meri, Karjatsi meri, Tuksi järv, Kudani järv, Allikajärv
Osavalla alal paiknevad neli riiklikku kaitseala:
Osmussaare maastikukaitseala
Nõva, Silma ja Leidissoo looduskaitsealad
Noarootsi on tuntud ka oma haridusasutuste poolest:
Noarootsi Kool – lasteaed-põhikool, mis võtab vastu õpilasi ka teistest omavalitsustest
Noarootsi Gümnaasium – riigigümnaasium rootsi keele süvaõppe ja Põhjamaade kultuuri fookusega
Mõlemal koolil on olemas õpilaskodu. Noarootsis elab õppeaasta vältel u 150 gümnaasiumi- ja 30 põhikooliõpilast üle Eesti.
Noarootsi osavalla vapp
Kaldjaotusega paremalt poolitatud kuldne - sinise kilbi ülemisel, kuldsel väljal oks kolme punase ploomi ja kahe rohelise lehega; alumisel, sinisel väljal paremale suunduv ühemastiline kahvelpurjestusega kuldne purjekas.
Vapi taustavärvid sümboliseerivad Noarootsi ajaloolist eripära rootsi asustuse näol ning tihedaid sidemeid väljarännanud rootsi kogukonnaga. Sinine ja kuldne taust võiks samal ajal väljendada ka Noarootsi mereäärset asendit ja ulatuslikku liivaranda Riguldi piirkonnas (vrd. Sven Danelli mälestusteraamatut "Kuldrand"). Purjekas merelainete taustal väljendab rannarahva meresõidutraditsioone ning kontakte teiste maadega. Kolm punast ploomi sümboliseerivad ühelt poolt Noarootsis aretatud ploomisorti ("Noarootsi punane"), teiselt poolt ka osavalla kolme ajaloolist piirkonda - Noarootsi poolsaar, Sutlepa ja Riguldi (1920. - 1930. -tel aastatel iseseisvad vallad - kolm ploomi ühe oksa küljes).
Noarootsi osavalla lipp
Lipp koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine kollane. Lipu normaalmõõtmed on 105 x 165 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 7 : 11 ühikut.
Looderanniku lugu – Nõva osavald
Nõva osavald asub Eesti looderannikul – unikaalsel alal, mida iseloomustab maakerkeprotsess. Pärast viimast jääaega on maa siin kerkinud kuni 110 meetrit. Umbes 1700 aastat tagasi kujunes tormide mõjul mereranda ulatuslik rannavall, mida rahvasuus kutsutakse Merepardaks – see 23 km pikk ja kuni 13 m kõrge vall ulatub Roostast Keibuni. Osavalla pindala on 129,7 km² ja asukoht Haapsalust 48 km, Taeblast 42 km ja Tallinnast 82 km.
Nõva osavalla moodustavad 8 küla
Nõva, Rannaküla, Variku, Nõmmemaa, Hindaste, Tusari, Vaisi, Peraküla. Keskus: Nõva küla
Loodusväärtused ja kaitsealad
Nõva osavald on looduslikult mitmekesine:
20 km laulva liivaga randa, mis kuuluvad Eesti kaunimate hulka.
Luited, liivikud ja rannavallid, mille vahel looklevad rändavate suudmetega jõed kanjonilaadsetes sängides.
Nõva- ja Suursoo maastikukaitsealad, kus leidub ulatuslikke soid, rabasid ja luitemännikuid – koduks ilvesele, hundile, põdrale ja karule.
Linnustikus paistavad silma sookured, tedred, metsised, kotkad ja sajad talvituvad veelinnud jäävabas meres.
Merikotkaste elu jõuab laiema avalikkuseni Looduskalendri ja kotkakaamerate kaudu.
Kohalik meri on tuntud kui lestameri.
Matkamine ja loodusõpe
Nõval on mitmekesised võimalused looduselamusteks:
RMK puhke- ja laagripaigad: Peraküla liivarand, Uuejõe, Allikajärv, Lepaauk ja Veskijärv.
Matka- ja õpperajad: Eurovelo rattatrass Tallinn–Nõva–Haapsalu–Hiiumaa; loodusrajad Nõva looduskeskusest; orienteerumisõpperajad Roostal, Tuksis, Perakülas ja Nõval.
Huvikaardid ja radade süsteemid: unikaalsed teemakaardid Roosta, Dirhami, Peraküla, Tuksi ja Nõva piirkondade kohta, sh kivijaht, elamuskaardid, huvipaigarajad ja rändrahnude teekonnad.
Nõva on rahulik ja looduslähedane elukeskkond, sobilik nii puhkuseks kui ka elamiseks, kodukontoritööks või ettevõtluseks. Siin asuvad Eesti vanim pidevalt tegutsev puukirik, Nõva mõis, endine tsaariaegne raadiojaam, rajatud salakuulamiseks.
Nõva osavalla vapp
Kaldjaotusega paremalt poolitatud hõbe-sinise kilbi ülemisel, hõbedasel väljal roheline mänd; alumisel, sinisel väljal hõbedane lestakala. Vapi põhimotiivid tulenevad valla asendist ja looduse omapärast. Vald asub Eestimaa mereäärses loodenurgas, kus on suured metsad ja sood. Meri ja mets on ka valla elanike tähtsaim elatusallikas. Vapi sinine värvus ja lestakala sümboliseerivad merd ja kalapüüki, sinine ka taevast, noorust ja lootust. Hõbedasel väljal olev roheline stiliseeritud rannamänd on metsade ja üldiselt looduse võrdkuju. Hõbedane on valguse, puhtuse ja vaimsuse värvus.
Nõva osavalla lipp
Nõva valla lipp on ristküliku kujuline vapilipp, kangas on jaotatud diagonaalse joonega, vardapoolsest ülanurgast lehvipoolsesse alanurka, kaheks. Alumine väli on sinine ning sellel on valge lestakala. Ülemine väli on aga valge ja sellel on kaldjaotusest tõusev roheline mänd. Lipu normaalmõõtmed on 105×165 cm.
Oru osavald asub Lääne-Nigula valla keskosas ja hõlmab 198 km² suuruse pindala. Osavalda läbib Keila–Haapsalu maantee, mis tagab hea ühenduse nii Haapsalu kui ka pealinnaga.
Oru osavald koosneb endise Oru valla 15 külast:
Linnamäe, Auaste, Uugla, Keedika, Seljaküla, Soolu, Ingküla, Niibi, Salajõe, Vedra, Kärbla, Saunja, Oru, Mõisaküla ja Jalukse. Oru kandi külad pälvisid piirkonnana tiitli Eestimaa Aasta Küla 2025.
Kutsume sind ajarändele läbi Oru kandi koduloo:
Osavalla keskus on Linnamäe külas, kus asuvad lasteaed, põhikool, spordiklubi, raamatukogu, postipunkt, Oru kultuurisaal, Linnamäe Arenguseltsi maja (vaata ka LASi maja kodulehele), toidupood, tankla. Igal nädalal toimub kaubakohtumine ORU OTT-il. Uue kogukondliku algatuse "Orukate Avatud Aedade" omanikud on lahkelt nõus oma loodut teistega jagama.
Viimastel aastatel on piirkonna elanike arv olnud pidevas kasvutrendis. Oru kandi (Oru osavalla) külades elas 1.01.2024 seisuga kokku 1025 elanikku. Elanike keskmine vanus oli 12. jaanuari 2021 seisuga 39,86 aastat, mis on Lääne-Nigula valla kõige noorem keskmine vanus (võrdluseks – kogu valla keskmine oli 44,54 aastat).
Oru osavalla vapp
Oru osavalla lipp
Oru osavalla lipp on ristkülikukujuline vapilipp. Kangas on vertikaalselt keskelt poolitatud viljakõrrega, vardapoolne väli on roheline, lehvipoolne aga sinine. Lipu keskel on ristatud kolm kollast viljakõrt. Roheline ja sinine värv sümboliseerivad osavalla mereäärset asukohta. Viljapeade kimp sümboliseerib valdavalt põllumajanduslikku tegevust piirkonnas. Lipp oli kasutusel Oru valla lipuna 3. juunist 1998 kuni 20. oktoobrini 2013. Lipu normaalmõõtmed on 105x165 cm ning laiuse ja pikkuse suhe 7:11.
Palivere osavald asub Lääne-Nigula vallas ning on tuntud oma kaunite liivamägede, männimetsade ja marjarohkete metsade poolest. Osavalla uhkuseks on Pikajalamägi – Läänemaa kõrgeim tipp, mille kõrgus on 51 meetrit üle merepinna. Mäel paikneb ka II aastatuhande algusest pärit pooleliolev linnus. Umbes 11 000 aastat tagasi kulges mäe nõlva all rannajoon.
Pikajalamäel on rajatud hooldatud liikumisrajad matkajatele, suusatajatele ja erivajadustega inimestele. Rajad on varustatud infotahvlite ja puhkealadega, pakkudes meeldivaid võimalusi vaba aja veetmiseks looduses.
Huvitav teada: legendi järgi asub mäe jalamil allikas, millel usutakse olevat silmi parandav mõju – pesemine muudab silmad säravaks ning hoiab noore ja kaunina. Kevadel mündi annetamine allikale pidi tooma rahalist küllust.
Paliveret läbib Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee, mis tagab mugava ühenduse nii pealinna kui maakonnakeskusega. Palivere alevik – osavalla keskus – asub 59 km kaugusel Tallinnast, 19 km kaugusel Haapsalust ja 9,5 km kaugusel vallakeskusest Taeblast.
Palivere osavalda kuuluvad 4 küla ja alevik:
Allikmaa, Luigu, Väänla ja Vidruka. Keskus asub Palivere alevikus, kus paiknevad kool, lasteaed, noortekeskus, raamatukogu, arstipunkt, kauplus, söökla, spordi- ja turismikeskus ning tööstuspark.
Osavalla kogupindala on 62,4 km².
Palivere osavalla vapp
Rohelisel kilbiväljal kuldne kahe paarisokkaga männikäbi. Kilbi vasakul pool kuldne lainelõikes piit. Kuldne (kollane) värv nii lainelõikelisel piidal kui ka männikäbil sümboliseerib liivamägesid. Roheline kilbiväli loodust- Kuliste aas ning spordi- ja terviserajad. Lisaks on ka lainelisus viide liivamägedele ning spordi- ja terviseradadele—Pikajalamägi. Männikäbi sümboliseerib männimetsasid, millega on kaetud valdav osa Paliveres asuvatest liivamägedest.
Palivere osavalla lipp
Lipp on ristküliku kujuline. Rohelisel väljal vardapoolse asetusega vertikaalne lainelõikes kuldne laid. Välja keskel asub kuldne kahe paarisokkaga männikäbi.
Risti osavald paikneb Lääne-Eesti madaliku kirdeosas. Ülekaalus on soo ja metsaalad, põhiosa asustusest on Risti alevikus ja Piirsalu külas .Riigimetsamaad haldavad Läänemaa metskonna Piirsalu ja Kullamaa metsandik, metskonna keskus asub Ristil. Valdavalt tasast maastikku ilmestab Palivere mandrijää servamoodustiste vöönd. Valla lõunaossa ulatub Marimetsa looduskaitseala põhjaosa, valla kirdeossa Valgejärve maastikukaitseala. Risti valda ulatuvad Läänemaa Suursoo maastikukaitseala ning Marimetsa-Õmma, Mustjärve raba ja Suursoo-Leidissoo hoiuala.
Valda läbivad Tallinna–Haapsalu maantee ning sellelt Risti aleviku juures hargnev Virtsu maantee. Põhikool, lasteaed asuvad Ristil. Piirsalus on luteri kirik ja kalmistud, Kuijõel vabakoguduste rajatud kalmistu.
Risti osavalda kuuluvad 6 küla ja Risti alevik
Kuijõe, Piirsalu, Rõuma, Kuke, Jaakna, Rehemäe
Risti osavalla vapp
Helesinisel kuldse äärisega kilbil on hõbedane pügalrist. Kujund pärineb vöökirjalt. Sinine värv sümboliseerib taevast, ausust ja siirust. Kuldne sümboliseerib jõukust ning hõbedane on ristuvate maanteede ja elutarkuse värv.
Risti osavalla lipp
Risti valla lipuks on ristkülikukujuline sinine kangas, mis on kollase horisontaalse triibuga jagatud kaheks võrdseks
väljaks. Kollase triibu laius on 1/7 lipu laiusest. Ülemise välja vardapoolses nurgas on valge (põimik-) pügalrist.
Taebla osavalda kuuluvad 11 küla + Taebla alevik
Kadarpiku, Pälli, Tagavere, Koela, Kirimäe, Nihka, Leediküla, Kedre, Turvalepa, Võntküla ning Nigula küla.
Taebla osavalla vapp
Rohelisel kuldse välisäärisega vapikilbil on kaks kuldset kujundit – vankriratas ja kahepoolne taluvärav, mis moodustavad ühtse sümboli. Vankriratas sümboliseerib tööd ja liikumist. Kahepoolne taluvärav sümboliseerib kodu ning neid ümbritsev väliseääris viitab hea töö ja ilusa kodu omavahelisele seotusele. Roheline värv vapil viitab valla pidevale arengule, kuldne on küpsuse ja jõukuse värv.
Taebla osavalla lipp
Taebla valla lipp on täisnurkne roheline kangas, mille keskel on Taebla valla vapi kujutis. Vapi kõrgus moodustab 2/3 lipu
kõrgusest. Pidulik lipp võib olla ümbritsetud kuldse narmasäärisega ja olla kaunistatud ilunööridega. Roheline ja kollane värv lipul on sama tooni vapi rohelise ja kuldsega. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7 : 11 ning lipu normaalsuurus ei ületa
Eesti riigilipu normaalsuurust ehk 1050 × 1650 mm.
Viimati uuendatud 06.04.2026
