Sünni registreerimine
Alates 1. jaanuarist 2026 registreerivad lapse sündi ainult maakonnakeskuste kohalikud omavalitsused.
Sünnitõendiga koos käib ka lasteraamat "Pisike puu". Nimetatud raamatu saab lapsevanem kätte Teile lähimast valla raamatukogust lahtiolekuaegadel
Lapse sünni registreerimise avalduse saab esitada jätkuvalt e-rahvastikuregistri kaudu (kui laps on sündinud Eesti sünnitushaiglas ja lapsele on antud isikukood) või endale sobivas maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses kohapeal (avaldust ei pea esitama elukohajärgses maakonnakeskuses).
Kui vanem on esitanud sünni registreerimise avalduse e-rahvastikuregistris ning soovib esmast sünnitõendit paberkandjal, siis seda on võimalik kätte saada elukohajärgsest maakonnakeskuse kohalikust omavalitsusest. Läänemaa maakonnakeskuse kohalik omavalitsus on Haapsalu Linnavalitsus - Lossi tn 4, Uuemõisa, 90401, Läänemaa, tel 472 5670, 472 5671.
Lapse emaks on naine, kes on lapse sünnitanud. Lapse isaks on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse emaga abielus, isaduse omaks võtnud või kelle isadus on tuvastatud kohtu kaudu. Isaduse omaksvõtu avalduse võib esitada lapse sünni registreerimisel või pärast registreerimist. Juhul kui omaksvõtu avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks, siis erandkorras juba naise raseduse ajal. Kui isaduse omaksvõtt toimub sünni registreerimisel, täidetakse vastav osa sünni registreerimise avaldusel. Kui isaduse omaksvõtt toimub peale registreerimist, täidetakse omaksvõtu avaldus pärast sünni registreerimist.
Sünnikande tegemisel kantakse rahvastikuregistrisse andmed lapse hooldusõiguse kohta. Abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus. Abielus mitteolevad vanemad võivad sünni registreerimisel valida, kas neil on ühine hooldusõigus või jätavad hooldusõiguse ühele neist.
Lapsele nime andmine
Lapsele antakse ees- ja perekonnanimi vanemate kokkuleppel. Eesnimeks võib anda kuni kolm lahku kirjutatud nime või sidekriipsuga seotud kaks nime. Eesnimi peab olema kooskõlas heade kommetega ja vastama isiku soole. E-rahvastikuregistrist on võimalik enne lapse sünni registreerimist saada infot, kas valitud eesnimi vastab nimeseaduse nõuetele. Kui on tegemist tavapärase eesnimega, antakse vastus e-rahvastikuregistris kiiresti. Muul juhul saadetakse eesnimi hindamiseks perekonnaseisuametnikule ja vastusega saate tutvuda mõne päeva pärast e-rahvastikuregistri töölaual.
Perekonnanimeks võib anda mõlema vanema ühise perekonnanime või ainsa vanema perekonnanime. Kui vanematel on erinev perekonnanimi, antakse lapsele ühe vanema perekonnanimi. Mitmikele antakse sama perekonnanimi. Lapsele ei saa anda vanema kahest nimest koosnevat perekonnanime. Erandina võib lapsele anda vanema kahest nimest koosneva perekonnanime, kui vanem on omandanud selle sünniga, mõlemad või ainus vanem kannab topeltnime või kui lapse õel või vennal on kahest nimest koosnev perekonnanimi, mis ühtib vanema kahest nimest koosneva perekonnanimega.
Sünnitoetus
Sünnitoetust suuruses 1000 eurot (esimene makse 500 eurot, teine ja kolmas osamakse vastavalt 250 eurot) on õigus taotleda Lääne-Nigula vallas alaliselt elaval lapsevanemal, kes on ise ja kelle laps on taotluse esitamise hetkel ja toetuste teiste osade väljamaksmise ajal katkematult olnud rahvastikuregistri andmetel Lääne-Nigula valla elanik. Mitmike sünni puhul makstakse lisatoetust 500 eurot lapse kohta.
Sünnitoetus makstakse lapse sünni kuupäeval kehtinud suuruses. Osamaksete saamiseks ei ole vajalik täiendava avalduse esitamine. Toetust ei maksta, kui laps on riiklikul ülalpidamisel või kui sünnitoetust maksti ühele vanematest teisest omavalitsusest. Lapse sünni registreerimisel Eestis kantakse vastsündinu elukoha aadressina rahvastikuregistrisse tema ema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress lapse sünni ajal.
Korrektse taotluse esitamisel makstakse sünnitoetus välja hiljemalt 7 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamisest.
Viimati uuendatud 21.01.2026
