8.10.18

 

Korraldatud jäätmevedu

 
2004.aasta 1.maist jõustus Eestis jäätmeseadus, mis kohustab kohalikke omavalitsusi korraldama olmejäätmete vedu oma haldusterritooriumil. Korraldatud olmejäätmete veo põhieesmärkideks on hoida keskkonda ning hõlmata jäätmekäitlusse kõik jäätmetekitajad. Eramajad, suvilapiirkonnad ja ettevõtted, kes siiani ei ole prügiveoga liitunud. Korraldatud jäätmevedu tagab, et olmejäätmed käideldakse võimalikult keskkonnasõbralikult ning kliendile odavaima hinnaga.
Endises Taebla vallas alustati korraldatud olmejäätmete veoga 2007 aastal, Oru, Risti, Martna ja Nõva valdades 2013 aastal. Korraldatud olmejäätmeveoga on hõlmatud ka endise Nissi valla Rehemäe ja Kuke külad. Kullamaa ja Noarootsi piirkonnas on toiminud vabaturg.   
Sellel aastal korraldas Lääne-Nigula Vallavalitsus uue korraldatud olmejäätmete veo ainuõiguse konkursi, mille võitis AS Eesti Keskkonnateenused. Veoperiood on 5 aastat. Korraldatud vedu algab 01.02.2019 ja kestab kuni 31.01.2024. Veo käivitamine ja uute piirkondade liitmine võtab lihtsalt teatud aja. 01.veebruarini 2019 toimivad vanad reeglid ja kellegi prügi vedamata ei jää.  Ainuõiguse väljastamine tähendab, et Lääne-Nigula vallas võib korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumise ja äraveo teenust osutada üksnes AS Eesti Keskkonnateenused, kui soodsaima hinna pakkuja ja teised jäätmevedajad ei tohi antud piirkonnas teenuseid osutada.
Olmejäätmevedu hõlmab:

kodumajapidamises tekkivaid olmejäätmeid                                                               ●kaubanduses, teeninduses ja kontoris tekkivaid ning koostiselt ja omadustelt ●olmejäätmetega samalaadsed jäätmeid,                                                                                                        ●olmejäätmetest eraldi ehk liigiti kogutavat vanapaberit ja pappi (v.a. ettevõtete pakendi ja tootmisjäätmed),                                                                                                                    ●biolagunevaid jäätmeid (nt köögi- ja sööklajäätmed),

Piirkondades, kus korraldatud vedu varemalt toimus ei muutu midagi, vedaja saadab Teile uued lepingud ja veograafikud. 
Noarootsi ja Kullamaa piirkonna elanikega peab AS Eesti Keskkonnateenus 01. veebruariks 2019 a. sõlmima lepingud ja jäätmevedu tohib teha ainult AS Eesti Keskkonnateenus.
Korraldatud olmeveo algusest so 01.02.2019 loetakse kõik Lääne-Nigula Valla majapidamised korraldatud olmejäätmeveoga liitunuks. Kehtib põhimõte, et kes elab, sellel tekib ka vähemal või rohkemal määral jäätmeid ja jäätmed tuleb ära anda vastavale käitlusfirmale.
Erandkorras on võimalik taotleda jäätmeveost vabastust. Vabastuse annab Lääne-Nigula Vallavalitsuse poolt volitatud ametnik. Selleks esitatakse avaldus osavallavalitsusse näidates ära vabastuse taotlemise põhjuse. 
Kui jäätmeid tekib vähe võib koopereeruda ja naabritega rentida või osta ühise konteineri, sellest tuleb teavitada aga vallavalitsust.
Jäätmeveo minimaalne sagedus tiheasustusega ja/või kompaktse hoonestusega aladel on üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusaladel üks kord 12 nädala jooksul, olenemata mahuti suurusest.
Teie soovil ja nõudmisel on jäätmeveo maksimaalne sagedus tiheasustusega ja/või kompaktse hoonestusega aladel  üks kord nädalas ja hajaasustusaladel üks korda nelja nädala jooksul, olenemata mahuti suurusest.
Alates 01.02.2019a. kehtivad hinnad 
Pakutav hind
Mahuti (m3) ühekordse teenuse eest
eurot km-ga
kilekott kuni 0,03 0,76
konteiner 0.08 2,02
konteiner 0.14 3,53
konteiner 0.24 4,43
konteiner 0.36 6.65
konteiner 0.60 8,05
konteiner 0.66 8,86
konteiner 0.80 10,74
konteiner 1.10 12,91
konteiner 1,50 17,62
konteiner 2,50 29,36
konteiner 4,50 52,85
 
Paber ja kartongi jäätmete 1 m3 kogumise ja käitlemise maksumus on 0,00 eurot
Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmete 1 m3 kogumise ja käitlemise maksumus on 0,00 eurot.
Ülaltoodud hinnad ei sisalda konteineri renti, konteinerite teisaldamine käsitsi rohkem kui 15 meetrit, väravate avamist, konteinerite lukkude avamist/lukustamist, konteineriväliste jäätmete koristamist jne. Need on lisateenused, mille eest makstakse eraldi.
Küsimuste ja probleemide korral saab infot teede- ja kommunaalnõunik Olev Peetriselt, e-posti aadressil olev.peetris@laanenigula.ee või telefonil +372 504 9561 ja osavallavalitsustest. 
 
Korraldatud jäätmevedu perioodil 2017-2020

Korraldatud jäätmeveo põhieesmärk on liita kõik jäätmevaldajad jäätmeveoga, et kaoks ära omanikuta prügi probleem ja illegaalne prügistamine. Korraldatud jäätmeveo korra täitmine on kohustuslik kõigile Lääne-Nigula valla füüsilistele ja juriidilistele isikutele, korteriühistutele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele, kes valla haldusterritooriumil omavad maaüksust.

Alates 2010. aastast on vallad liitunud Läänemaa omavalitsuste ühise olmejäätmeveoga ja 2013. aastast tervet Läänemaad hõlmava korraldatud olmejäätmeveoga.

Lääne maakonna teenuste hinnakiri lisateenustega

 

AS Eesti Keskkonnateenused 
Artelli 15, 10621 Tallinn
Telefon: 640 08 00 või 1919
E-post: tallinn@keskkonnateenused.ee
Koduleht

Erandjuhused

Erandjuhul võib jäätmevaldaja taotleda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist ehk vabastamist jäätmeveo kohustusest. Põhjendatud taotlus koos tõenditega tuleb esitada vallavalitsusele. Vabastatakse erandkorras, mis tähendab, et taotluses tuleb jäätmevaldajal vabastamist võimaldavad asjaolud tõendada.

Tõendamiseks tuleb taotlusele lisaks esitada tõendid elektrienergia ja vee mittetarbimise kohta taotluse esitamise kuupäevast alates viimase kolme kuu kohta. Tõendite esitamise kohustust ei rakendu juhul kui taotlus on esmakordne st kui eelnev vabastusperiood puudub või on toimunud kinnistu omaniku vahetus ehk jäätmevaldajaks olev isik on muutunud. Enne otsuse tegemist kontrollib ametnik esitatud tõendeid ja asjaolusid ning kaalub, kas vabastada või mitte. Otsuse teeb vallavalitsus oma korraldusega. Otsus edastatakse Eesti Keskkonnateenused AS –le. Vabastus on tähtajaline ning lõpeb korraldusega antud tähtaja möödumisel. Isikutel on võimalik vallavalitsusele esitada taotlus ka ühise kogumismahuti kasutamiseks.

Ühine kogumismahuti

Ühine kogumismahuti on kogumismahuti, mida võib kasutada üksnes kõrvuti asetsevatel kinnistutel, ühise õuealaga korterelamutes või elamukvartalis tekkivate jäätmete kogumiseks.

Jäätmevaldajad kes soovivad kasutada ühist kogumismahutit taotlevad selleks vallavalitsuselt loa ja seejärel sõlmivad omavahel ühise kogumismahuti kasutamise lepingu ning määravad jäätmevedajaga sõlmitavas jäätmekäitluslepingus ühe lepingupoole, kes vastutab ühise kogumismahuti kasutamise eest vastavalt Lääne-Nigula valla jäätmehoolduseeskirja nõuetele, jäätmekäitluslepingule ja ühise kogumismahuti kasutajate vahel sõlmitud ühise kogumismahuti kasutamise lepingule.

Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmevedajale võimaldanud juurdepääsu kogumismahutile, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tühisõit on võrdsustatav jäätmekäitluslepingus sätestatud suurusega kogumismahuti tühjendamise teenustasuga. Jäätmekäitluslepingu puudumisel loetakse tühisõit võrdseks jäätmete vedamisega kõige väiksemast kogumismahutist.

Kui kogumismahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse kogumismahutisse kogutavale jäätmeliigile või sisaldavad jäätmeid nagu tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 40ºC) tuhka, vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid, erikäitlust vajavaid jäätmeid, aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest, mis on võrdsustatav jäätmekäitluslepingus sätestatud suurusega kogumismahuti tühjendamise teenustasuga.

Arvestuse pidamine

Jäätmevaldajate üle peetakse arvestust vallavalitsuse poolt peetavas jäätmevaldajate registris, vedaja teostab vedusid registriandmete alusel. Jäätmevaldajana kantakse registrisse üldjuhul kinnistu omanik ning tema kontaktaadressiks rahvastikuregistris olev aadress. Juhul, kui jäätmevaldaja soovib kontaktaadressiks muud aadressi, tuleb sellest informeerida vallavalitsust.

Kortermajades, kus on korteriühistus, kantakse jäätmevaldajana registrisse korteriühistu. Kortermajades, kus korteriühistu puudub, kantakse jäätmevaldajatena registrisse kõik korteriomandite omanikud või kinnistu kaasomanikud, kui vallavalitsusele ei ole antud infot ühise jäätmevaldaja/maja esindaja kohta.

Kinnistu omanikuga kokkuleppel võib jäätmevaldajaks olla ka muu isik, näiteks üürnik või kinnistul tegelikult elav muu isik. Sel juhul tuleb tegeliku jäätmevaldaja andmed edastada vallavalitsusele.

Lääne-Nigula Vallavalitsuse jäätmeregistri pidaja kontaktandmed: Olev Peetris, telefon 472 0304 või 504 9561, e-post olev.peetris@laanenigula.ee

 

Kasulikud teadmised ja lingid


Kuhu viia jäätmed, näiteks nagu vanad riided, elektroonika, mööbel, nõud või taaskasutatavad jäätmed nagu taara, vanapaber, ehituspraht jms? Kaardirakendus «Kuhuviia» juhatab Sind õigesse kohta: https://kuhuviia.ee/