Kalmistud

Leediküla kalmistu 
Leediküla küla, Lääne-Nigula vald. Haldusülesandeid täidab Lääne-Nigula Varahaldus AS. Täiendav info tööpäeviti kell 8.00 – 17.00 tel.+372 5912 4440 e-mail: [email protected]

Piirsalu uus kalmistu
Piirsalu küla, Lääne-Nigula vald. Kalmistu töötaja Ahto Viigipuu, telefon 529  2637.

Piirsalu vana kalmistu
Piirsalu küla, Lääne-Nigula vald. Kalmistu töötaja Ahto Viigipuu, telefon 529  2637.

Koela kalmistu
Nigula küla, Lääne-Nigula vald. Kalmistule matmine toimub ainult hauaplatsi olemasolul. Haldusülesandeid täidab Lääne-Nigula Varahaldus AS. Täiendav info tööpäeviti kell 8.00 – 17.00 tel.+372 5912 4440 e-mail: [email protected]

Kuijõe kalmistu
Kuijõe küla, Lääne-Nigula vald. Kalmistu töötaja Ahto Viigipuu, telefon 529  2637.

Kullamaa kalmistu
Kullamaa küla, Lääne-Nigula vald. Kalmistu töötaja Martin Tuulik, telefon 5687 5143.

Rooslepa kalmistu
Elbiku küla / Ölbäck, Lääne-Nigula vald. Haldusülesandeid täidab Lääne-Nigula Varahaldus AS. Täiendav info tööpäeviti kell 8.00 – 17.00 tel.+372 5912 4440 e-mail: [email protected]
Rooslepa kalmistu on matmiskohana kasutusel olnud arvatavasti alates 16. sajandi keskpaigast. Kalmistu keskmes paikneb Rooslepa kabel, mille esimene, 1627. aastal ehitatud puukabel viidi 1834. aastal Sutlepa kalmistule. Aasta hiljem, 1835, rajati Roosleppa kivist kabel, mis hävis Nõukogude ajal. 2006. aastal taastati kabel endisel kujul Euroopa Liidu struktuurifondide, Kuningas Gustav Adolf VI Rootsi kultuurifondi, Riguldi-Noarootsi Kodukandiühingu, Noarootsi valla ja paljude annetajate toel. Kalmistul asuvad: 1992. aastal Riguldi grupi toel ehitatud puidust kellatorn, kabeli lõunaküljele paigaldatud mälestusmärk II maailmasõjas hukkunud Riguldi elanikele, kabeli kirdenurgas eesti-rootsi luuletaja Mats Ekmani (1859–1934) mälestuskivi, kabeli kagunurga lähistel võlvlaega keldri varemed.
Kalmistut ümbritseb pae- ja maakivist piirdeaed, millele on ehitatud savikivist katus. Aed rekonstrueeriti 2007–2008 Riguldi-Noarootsi Kodukandiühingu ja Noarootsi valla toetusel. Kalmistu edelaosas asub Taube perekonna mälestuskabel, mis renoveeriti 1990. aastal Riguldi grupi toetusel. Seal tutvustatakse kalmistu ajalugu. Kabeli kõrval paikneb ka Taubede matmispaik, mida ümbritseb sepistatud metalliaed.
Rooslepa kalmistust on kasutusel ligikaudu kaks kolmandikku. Inventariseerimine toimus esmakordselt 1990. aastatel rootslaste eestvedamisel ning uuesti 2004. aastal. Inventariseeritud on umbes 1100 hauaplatsi.
Kalmistu ees asuv parkla rajati vallale kingitud maale – 2004. aastal annetas maa Johannes Treibergi perekond kõigi oma sugulaste ja sõprade mälestuseks, kes puhkavad selles kaunis kirikuaias. 

Vedra kalmistu
Vedra, Lääne-Nigula vald. Haldusülesandeid täidab Lääne-Nigula Varahaldus AS. Täiendav info tööpäeviti kell 8.00 – 17.00 tel.+372 5912 4440 e-mail:  [email protected]

Sutlepa kalmistu
Sutlepa küla / Sutlep, Lääne-Nigula vald. Haldusülesandeid täidab Lääne-Nigula Varahaldus AS. Täiendav info tööpäeviti kell 8.00 – 17.00 tel.+372 5912 4440 e-mail:  [email protected]
Sutlepa kalmistu on matmiskohana kasutusel olnud arvatavasti juba 16. sajandist. Kalmistul paiknes kunagi Sutlepa kabel, mis on üks vanimaid puukirikuid Eestis. Algselt ehitati see 1627. aastal Rooslepa kabelina, kuid toodi 1834. aastal Sutleppa. Alates 1970. aastatest asub kabel Eesti Vabaõhumuuseumis Rocca al Mares. Endisele vundamendile on rajatud altar. Kalmistu kasutusel olev 0,33 ha suurune ala on ümbritsetud piirdemüüriga. Peavärava juurde rajati 1996. aastal kellatorn, millele lisandusid 2006. aastal uued metallväravad ja maakivist väravapostid, mille ehitas Ilmar Pärnapuu Riguldi-Noarootsi Kodukandiühingu toetusel. Kalmistu vanim osa asub endise kabeli ümbruses. Aiaga piiratud ala on peaaegu täielikult kasutuses, kuid kalmistut on võimalik laiendada kirde suunas. Inventariseerimine toimus 2003. aastal, kokku on kirjas umbes 800 hauaplatsi.

Väike-Lähtru kalmistu
Väike-Lähtru küla, Lääne-Nigula vald. Haldusülesandeid täidab Lääne-Nigula Varahaldus AS. Täiendav info tööpäeviti kell 8.00 – 17.00 tel.+372 5912 4440 e-mail:  [email protected]

Kabelimäe kalmistu
Kabeli küla, Lääne-Nigula vald. Info 517 1750.

Nõva kalmistu
Nõva küla, Lääne-Nigula vald. Info 5668 8219.
Nõva kalmistu paikneb ümber Nõva kiriku. Kalmistu üldpindala on 2,03 ha. Kirikuaeda ja kalmistut ümbritseb erinevatest materjalidest piire: lääneküljel paekivimüür, teistel külgedel maakivist kuni 1 m kõrgune müüritis ning idaküljel lattaed. Kalmistu on aja jooksul laienenud lõuna poole. Peasissepääs asub lääneküljel, kus on krohvitud ja lubjatud betoonpostid ning kahepoolsed sepisväravad. Põhja- ja idaküljel on puitpostidega ristlattidest väravad. Kirikust lõuna pool paikneb kabel, mille seinte äärde on kogutud aluselt murdunud metallriste. Kalmistul leidub mitmeid omapärase kujuga sepisriste. Kiriku kõrval asub ühismonument I maailmasõjas, Vabadussõjas ning aastatel 1941–45 ja 1941–56 hukkunud Nõva valla elanikele. Vanemaid kui II maailmasõja lõpuaegseid hauatähiseid on kalmistul rohkesti: 238 metallristi (sh 202 sepisristi), üks sepisaed ja 62 kivist hauatähist.

Noarootsi kalmistu
Hosby küla, Lääne-Nigula vald. Kalmistu töötaja Ene Kivi, telefon 5645 7698.
Noarootsi kalmistu on olnud matmiskohana kasutusel juba arvatavasti 13.–14. sajandist. Kalmistu keskmes asub EELK Noarootsi Püha Katariina kirik, mis rajati samal ajal tõenäoliselt kaitsekirikuna. Kirik sai tugevalt kahjustada Liivi sõja ajal 16. sajandi keskel, kuid taastati 17. sajandil ning läbis olulisi ümberehitusi 19. sajandil. Kalmistul paikneb ka Noarootsi vabadussammas, mis avati 10. juunil 1935. aastal, kuid hävitati 1946. aastal. Taasavati see 24. juunil 1990. 27. juulil 1999 avati samba ees ka mälestuskivi II maailmasõjas langenutele. Muinsuskaitse all on kümme objekti: kirik, kabel, piirdemüür ning seitse hauatähist (kaks ketasristi ja viis rõngasristi). Kalmistu vanim osa asub kiriku ümber, hõlmates ligikaudu 0,2 ha suurust ala. Kalmistust on kasutusel umbes kolmveerand. 2002. aastal toimunud inventariseerimise käigus loendati kalmistul ligikaudu 700 hauaplatsi. Noarootsi kalmistule on maetud mitmeid tuntud isikuid: Paslepa mõisas sündinud maalikunstnik Carl Johan Imanuel Ungern Sternberg, Saare mõisa üles ehitanud Gustav Friedrich von Rosen, Noarootsi kirikumõisas sündinud kooliõpetaja Johan Nyman.

Martna kalmistu
Martna küla, Lääne-Nigula vald. Kalmistut haldab EELK Martna Püha Martini kogudus. Täiendav info 5809 3633.

Lääne-Nigula kirikuaed
Nigula küla, Lääne-Nigula vald. Kalmistut haldab EELK Lääne-Nigula Püha Nikolause kogudus. Täiendav info 479 6658.

Hosby vana kalmistu
Alates 1976. aastast pole sellele kalmistule enam maetud ja enamik haudu on hooldamata. Kalmistu keskel on suur kivirist, mille ühel küljel on Piibli tsitaat eesti keeles aastaarvuga 1854 ja teisel küljel rootsikeelne tsitaat. Vanim säilinud ümarrist pärineb aastast 1827, uusim raudrist aastast 1975. Aastatel 1995–1999 tegid Noarootsi Gümnaasiumi õpilased õpetaja Ivar Rüütli juhendamisel kalmistul suure inventuuri. Kokku loendati 541 risti: neist 330 kiviristi, 185 raudristi, 17 kiviplaati ja 2 puitristi. Umbes 400 maetu kohta on olemas andmed.

Osmussaare kalmistu
Osmussaare kalmistut on kasutatud matmiskohana tõenäoliselt alates 17. sajandi keskpaigast. Kalmistul asus ka kabel, mis ehitati 1642. aastal ning sai suuremad ümberehitused 1765. Pärast Teist maailmasõda jäi kabel lagunema. 2008. aastal alustati kabelivaremete konserveerimist ja kabelitorni osalist taastamist – töid toetasid Kuningas Gustav Adolfi Rootsi kultuurifond ja Osmussaare Külaühing. Tänaseks on konserveerimistööd lõpetatud.
Kabelivaremete kõrval asub endise kalmistu ala, kuhu osmussaarlased paigaldasid 1992. aastal kellatorni ning mälestuskivid seitsmele saarel elanud suguvõsale. 1930. aastatel elas saarel umbes 130 inimest. 1940. aastal sunniti nad saarelt lahkuma. Alates 2001. aastast on Osmussaarel taas püsielanikud.