Fotol vasakult: Diana Ots (Palivere), Mikk Lõhmus, Janet Kärp (Rõude), Janno Randmaa, Anu Huusi (Martna), Ruth Randoja (Taebla), Kaja Puusepp (Oru), Serli Heeringas (Noarootsi), Karl Kalamees, Varje Jaer-Eer (Risti), Helme Vendel (Liivi). Aili Ansel (Kullamaa), Varje Paaliste. Foto tegi Helina Laht.

 

15.septembril toimus Lääne-Nigula valla raamatukogude ümarlaud, kus osalesid raamatukogude töötajad, vallavanem Janno Randmaa, volikogu esimees Mikk Lõhmus, Martna osavallavanem Karl Kalamees, kultuuri- ja spordinõunik Varje Paaliste ning turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Helina Laht. Kohtumise eesmärk oli arutada Lääne-Nigula valla raamatukogude tulevikku ühtselt toimivas võrgustikus ühendasutusena. Lisaks arutleti raamatukogude rolli üle kogukonnas. Praegu tegutseb Lääne-Nigula vallas kokku 11 raamatukogu, millest 5  (Nõva, Oru, Taebla, Palivere, Risti) toimivad Lääne-Nigula valla Raamatukogu nime all. Noarootsi, Martna ja Kullamaa osavaldade raamatukogud ei ole veel selle struktuuriga ühinenud.

Raamatukogude ümarlaud Linnamäel. Foto Helina Laht

 

Arutati ka raamatukogude muutuvat rolli ühiskonnas, rõhutades raamatukogutöötajate mitmekülgset panust kogukonna arendamisse ning nende olulist rolli kultuuri ja identiteedi hoidmisel.

Kultuuriministeeriumis on väljatöötamisel uus rahvaraamatukogude seadus, mis hakkab kehtima alates 1. jaanuarist 2025. Üheks peamiseks põhimõtteks on, et igas omavalitsuses tekib valla keskraamatukogu, kuhu kuuluvad valla kõik raamatukoguteenust osutavad asutused. Keskraamatukogu ülesandeks on raamatukoguteenuse arendamine ühtses võrgustikus, mis tähendab, et kõik raamatukogus töötavad samade väärtuspõhimõtete alusel sarnase visuaalse kuvandi ja läbimõeldud ning juhitud kommunikatsiooniga.

Üheks eesmärgiks saab ka tõhusam ja jätkusuutlikum palgakorraldus. Lääne-Nigula valla Raamatukogu, mis hõlmab praegu viit haruraamatukogu (Nõva, Oru, Taebla, Palivere, Risti), on vallaraamatukoguna seni hästi toiminud. Tulevikus plaanitakse kaasata ka ülejäänud haruraamatukogud ning viia kõik ühise juhtimise alla. Oluliseks eesmärgiks saab olema ühine inforuum, ühised sündmused, korraldatud koostöö, pädevuste arendamine, parimate praktikate jagamine, samuti tõhusam ja jätkusuutlikum palgakorraldus.

Ühendatud valla raamatukogu loomine ei tähenda raamatukogu töötajate ümbersuunamist nende praegusest kodu(töö)piirkonnast, iga raamatukogu jääb tegutsema oma kogukonna vajadusi ja huvisid arvestavalt. Arutati raamatukogutöötajate asendamisi, sest raamatukogudes töötab üks töötaja ja probleem tekib näiteks pikemate haigestumiste korral. Samuti oli mõttevahetus raamatukogude lahtiolekuaegade üle ja seisukoht oli, et iga raamatukogu peaks arvestama esmalt oma kogukonna vajadustega, et piirkonna külastajal oleks võimalik raamatukogu külastada mõnel päeval nädalas ka töövälisel ajal. Lahtiolekuajad ei pea olema kogu vallas ühesugused, küll peaks olema töötajate töökoormus ja töötasu võrreldavad ja proportsioonid õiglased. Räägiti läbi, et raamatukogu nõukogus peaks olema igast raamatukogust üks lugejate esindaja. Et hoida sidet osavallaga ja tutvustada raamatukogu tegevusi, võiks raamatukogutöötajad teha oma tööst ülevaateid osavallakogudele. Väga tore oleks, kui osavallavanemad kaasavad ühisesse inforuumi ka raamatukogud.

Raamatukoguteenuse parendamine on oluline kogukonna arengu, identiteedi, turvatunde ja põlvkondade vahelise sideme hoidmisel.

Ümarlaua kokkusaamisele järgneb raamatukogu põhimäärusesse muudatuste ja ettepanekute esitamine raamatukogude töötajate poolt, seejärel läheb eelnõu raamatukogu nõukogusse, osavallakogusse, vallavalitsusse, kultuuri- ja spordikomisjoni ning ja lõpuks volikogusse.