XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo „Iseoma" tuli süttib 15. juuni päikesetõusul Tartus ning jõuab Läänemaale 24. juuni hommikul Hiiumaalt. Tuletulemine kulgeb läbi kõigi Eesti maakondade ning jõuab Tallinnasse 2. juulil.

„Meie teekond on lugu Läänemaast – tema muusikast, vaimsusest, inimestest ja meretuulest. Tuleteekonna kujundamisel oli meie jaoks oluline avaldada austust Läänemaa suurkujudele – Cyrillus Kreegile, Rudolf Tobiasele ning veel mitmele meie tantsu- ja koorikultuuri kandjale," ütles Läänemaa kuraator ja tuleteekonna korraldaja Marju Viitmaa.

Ligikaudu 66-kilomeetrine teekond algab Haapsalus Veskiviigi sadamas. Haapsalu linnapea võtab tule Hiiumaalt üle. Esinevad Kaitseliidu Lääne maleva ja Uuemõisa Algkooli tantsurühmad. Meeleolu loob lõõtsal Uku Suislep.  Seejärel liigub tuleretk helilooja, dirigendi ja muusikapedagoog Cyrillus Kreegi mälestussamba juurde. Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege, sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", ning koraaliviisidel põhinevad "Mu süda, ärka üles" ja "Ma tulen taevast ülevalt". Meenutatakse C. Kreeki, esinevad rahvamuusikud.

Järgmisena viiakse tuli Haapsalu piiskopilinnuses asuvasse Haapsalu toomkirikusse. Ristimiskabeli aknal võid augustikuu täiskuuööl kohata igavest armastajat – Valget Daami. Toimub kontsert „Taevaga ja tuultega"; esinevad Haapsalu linna koorid ning mälestatakse endisi koori- ja tantsujuhte. Sealt edasi liigutakse piiskopilinnuse õuele, kus esinevad tantsurühmad ja võimlejad. Toomkiriku ja linnuse esmamainimine pärineb aastast 1279.

Seejärel jõuab tuli Österby sadamasse, mis läbi aegade on merd mööda ühendanud Noarootsit ja Haapsalut. Toimub rahvapidu „Minu kodu, minu juured", kus kõlab Hiiu kannel, esinevad Vormsi ja Noarootsi tantsurühmad ning õpetatakse rannarootsi tantse ja  laulumänge. Österby sadamast liigub tuli edasi Linnamäele, Oru kultuurisaali esisele platsile. Laulupeole valmistuvad minema Oru kooli mudilaskoor ja lastekoor. Esinevad koorid, maakonna tantsurühmad ning süüdatakse mälestusküünlad.

Järgnevalt jõuab tuleretk helilooja, organisti ja koorijuhi Rudolf Tobiase kodukohta, Kullamaale. Õpinguaastail viibis ta igal võimalusel oma armsal Kullamaal, ammutades inspiratsiooni loominguks ning musitseerides Kullamaa kiriku orelil. Esinevad tantsurühmad ja koorid, süüdatakse mälestusküünlad.

Läänemaa teekonna lõpetuseks jõuab tuli Kullamaa kirikusse. Tuld tervitab orelimuusika. Kiriku vakuraamatust pärinevad palved ja usutunnistus on vanim eestikeelne kirjasõna, mis tänaseni on leitud ja säilinud. Järgmisel päeval, 25. juuni hommikul, antakse tuli kirikust edasi Raplamaale.

Laulupeo tule pidulik teekond Tartust Tallinnasse toimus esmakordselt 1969. aastal, mil möödus 100 aastat esimesest üldlaulupeost. 1990. aastast alates on tuleteekonnast saanud osa üldlaulu- ja tantsupidude traditsioonist. Tuletulemist korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koostöös kohalike omavalitsuste ja ESTO korraldustoimkonnaga ajavahemikus 15. juunist kuni 2. juulini.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu toimub 3.–6. juulini 2025 Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann ning rahvamuusikapeo loominguline juht Helin Pihlap. Peo korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.