Suitsiidide arv on viimase kümne aasta jooksul püsinud aastas kahesaja inimese ringis.

Iga suitsiid mõjutab uuringute järgi keskmiselt 135 suitsiidi teinud inimese lähikondlast. See tähendab, et suitsiidi tõttu kannatab igal aastal umbes 27 000 inimest. Need on pereliikmed, sõbrad, töökaaslased, tuttavad.

 

Enamik meist on elu jooksul kokku puutunud kellegagi, keda suitsiid on otseselt või kaudselt puudutanud. Võib-olla tunneme kedagi, kes on kaotanud lähedase või oleme kuulnud kellegi suitsiidisurmast, mis on jäänud meelde ja hinge. See näitab, kui lähedal see teema meile on. Palju lähemal, kui sageli julgeme tunnistada. Just seepärast on eriti oluline, et märkaksime neid, kes on kaotuse järel jäänud leinama ning oskaksime neile toeks olla.

 

„Kuna enesetapp ja sellega sageli seotud vaimse tervise probleemid on ühiskonnas jätkuvalt häbimärgistatud, siis ähvardab lähedasi suitsiidisurma järel isolatsioon, mis raskendab toimetulekut leinaga. Lähedased tunnevad tihti, et ei saa oma kaotusest hinnangu- või kriitikavabalt rääkida," rääkis Peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.

Anna-Kaisa Oideremaa (foto Gerli Tooming)

„Võidakse karta teiste süüdistusi või suhtumise muutumist enda, oma pere või lahkunu suhtes, kui saadakse teada, et tegu oli suitsiidiga. Seda peljates võidakse ise hakata teistest inimestest ja tavapärasest suhtlusest eemale hoidma või varjatakse asjaolu, et tegu oli enesetapuga," lisas ta.

 

Peaasi.ee soovitused, kuidas käituda inimesega, kelle lähedane on võtnud endalt elu:

• Käitu tavaliselt. Ära hoia eemale kartes, et ütled või teed midagi valesti. Vaikimine jätab inimese mure ja valuga üksindusse. On täiesti ok öelda, et sa ei tea, mida öelda. Ütle, et sul on kahju ja et sa oled olemas.
• Ära küsi, kas ta ei näinud lahkunu puhul ohumärke või kas lahkunul oli depressioon. See mõjub valusa etteheitena. Võid olla kindel, et lähedase kaotanu tegi kõik, mida teadis, oskas ja suutis.
• Anna aega. Kõvasti. Ära oota, et ta peaks olema sellest juba üle saanud. Mingis mõttes ta ei saa sellest kunagi „üle", vaid õpib oma kaotusega elama ja valuga toime tulema.
• Ära küsi surma üksikasjade kohta. See mõjub ebameeldiva uudishimutsemisena. Ta räägib sulle ise, kui ta tahab ja on valmis. Ole valmis kuulama. Katsu lähtuda tema vajadustest, mitte oma soovist teada, mis ja kus ja kuidas täpselt juhtus.
• Ära esita oletusi või eelda, et sa tead, miks ta seda tegi. Sa ei tea ja suitsiidil ei ole kunagi ühte ainsat ja lihtsat põhjust. Kalli inimese süüdistamine või tema teole hinnangu andmine ei tee asja kuidagi kergemaks, vaid teeb lähedasele haiget.
• Sa ei saa teise valu ära võtta. Ära ütle, et sa tead, mida ta tunneb. Ära püüa seda kergemaks teha tühjade väljenditega nagu „Elu läheb edasi" või „Kellelegi ei anta kanda rohkem, kui ta jõuab" või „Aeg parandab kõik haavad". See mõjub kaotuse vähendamisena. Lihtsalt ole ta kõrval.
• Ära arva, et ta ei taha rääkida. Ta tahab rääkida oma kallist inimesest. Aita tal lahkunut elus hoida meenutades toredaid mälestusi.
• Kuula ja ole valmis sama juttu ikka ja jälle kuulma. Kui ta räägib, siis ära hakka rääkima enda või kellegi teise kurba lugu.

 

Eraldi kastis:

 

Perepäev suitsiidi tõttu lähedase kaotanud peredele
Peaasi.ee kutsub 1. novembril osalema perepäeval, mis on mõeldud neile, kes on läbi elanud sarnase kaotuse. Päev on täidetud loovate ja toetavate tegevustega, mis sobivad nii

lastele kui ka täiskasvanutele. Perepäev toimub 1. novembril algusega kell 12-16 Keilas Harjumaa muuseumis.

 

Suitsiidi tõttu lähedase kaotanud on oodatud liituma Peaasi.ee loodud Facebooki tugigrupiga „Elu pärast enesetappu: Toetusgrupp lähedastele". Kui oled sellise kaotuse läbi elanud, ei pea sa sellega üksi olema. Turvalises grupis saad jagada oma kogemusi, kuulata teisi ja leida tuge.

 

Rahvusvahelisel suitsiidiennetuspäeval, 10. septembril on Tallinnas, Tartus, Kuressaares, Rakveres, Pärnus, Paides, Viljandis ja Põlvas avatud vaimse tervise kohvikud, kuhu oodatakse kõiki, kes soovivad jagada oma vaimse tervise raskusi või on mures oma lähedase vaimse tervise pärast.

 

Samuti toimub sel päeval kell 17.30-18.30 vebinar "Alustan vestlust: elu pärast enesetappu", kus räägitakse, kuidas toetada inimest, kelle lähedane on teinud enesetapu, millist tuge sellises olukorras olevad inimesed vajavad ning jagatakse praktilisi nõuandeid, kuidas neid paremini mõista ja toetada.

Lisainfo: peaasi.ee/olenolemas

 

Kust saada abi?
Abi saamiseks saab vaimse tervise murega pöörduda perearsti poole.
Nõu saab küsida üleriigilisel tasuta perearsti nõuandetelefonil 1220.
Veebinõustamist pakuvad keskkonnad peaasi.ee ja lahendus.net.

Abitelefonid

• 116 111 – Lasteabi infoliin lastele, noortele ja täiskasvanutele (24 h), eesti, vene ja inglise keeles
• 116 006 – Ohvriabi kriisitelefon (24 h), eesti, vene ja inglise keeles
• 116 123 – Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon (iga päeva vahemikus 10-24), eesti, vene ja inglise keeles
• 655 8088 – Eluliin, emotsionaalse toe telefon, eesti keeles, iga päev 19-07
• 655 5688 - Eluliin, emotsionaalse toe telefon, vene keeles, iga päev 19–07

Kui sinu või kellegi teise elu on ohus, siis helista hädaabi numbril

• Kiirabi: 112 (24 h)

Erakorraline psühhiaatria vastuvõtt

• Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6 172 650 (24 h) Paldiski mnt 52
• Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24 h) Raja 31
• Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 4473281 (24 h) Ristiku 1
• Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24 h) Jämejala, Pargi tee 6
• Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24 h) Haigla 1
• Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24 h) Ahtme mnt 95