Nõva osavallas on 8 küla: Hindaste, Nõmmemaa, Nõva, Peraküla, Rannaküla, Tusari, Vaisi ja Variku

 

Hindaste

Hindaste küla on vana taluküla. Märkimisväärne oli Uuetoa  Hollandi tuuleveski, ehitati 1905 ja lõpetas töö 1920. aasta paiku. Samas talus oli ka saeveski mis lõpetas oma töö 1930.ndate aastate lõpul.

1949.aastal ühinesid Hindaste küla talud Külvaja kolhoosiga. Kolhoosiajal ehitati endisele Madarama talu maale karjafarm ja 12-korteriga elamu kolhoosiperedele. Pärast kolhoosi likvideerimist jäi farmi nimeks Madarama OÜ Nurme farm, see lõpetas oma töö 2009.aastal. Hooned kuuluvad Laheotsa talule Harjumaal. Loomi seal enam ei peeta. Tühjaks jäid ka enamus korteritest.

 

Hindaste küla talud: Pihelga, Pere, Kuldre (uus), Uuetoa, Hindaste Uuetoa (uus). Männimäe (uus),  Rabasauna lammutatud,  Kadaka lammutatud, Keldri (vana lammutatud, ehitatud  uus),  Kiviaia (uus), Sarapiku, Väike-Sarapiku (Raisa), Põllu, Väikse-Aaviku lammutatud. Suure-Aaviku lammutatud. Männa, Kusti maja lammutatud, Nurme lammutatud, Madarama lammutatud, Inka-Soone lammutatud ja Inka. Inka uus nimi Inkatoa.

 

Nõmmemaa

Praeguse Nõmmemaa külaga on aegade jooksul liidetud endised Tõldsilla, Veski ja Musa külad.
Tõldsilla küla talud: Tõldsilla, ( rahvasuus) Tõldseri, Tõldseri Rehe, Tropi, Aasa ja Aaviku.
Veski küla talud: Veski-Vainu, Veski-Uuetoa A, Veski-Uuetoa B, Tänavotsa , (rahvasuus Tänatse), Veski-Kruusiaugu, Liivaaugu, Järveotsa I ja Järveotsa II. Musa küla talud: Musa-Uuetoa, Musa- Aadu, Musa-Linama, Kasemetsa ja Rätsepa.
Nõmmemaa küla talud: Kivinõmme, Männiku, Nõmmemaa ja Kondima.
Nende külade taludest on aastal 2010 järgi veel: ( Vainu), uus nimi Veskioja, (Veski-Uuetoa A), uusnimi Uuetoa, uus maja Veski-Uuetoa, (Veski-Uuetoa B), uus nimi Veski. (Tänavotsa) uus nimi Veski-Vainu, Kruusiaugu, (Liivaugu vana maja), uus nimi nimi Liivase , Liivaaugu uus maja, Järveotsa I (lagunemas), Musa-Uuetoa, (Musa-Aadu), uus nimi Aadu, Musa-Linama, Kasemetsa ja Rätsepa..
Uuemad elamud: Veski-Uuetoa, Liivaaugu, Nõmme, Tõnu ja Oja.
Musa-Aadul oli savitööstus, kus valmistati telliseid. 1940-ndate keskpaiku oli Hobulaenutuspunkt ja 1949.aastal moodustatud Uus Rada kolhoosi kontor.
Männikul oli oma sae- ja jahuveski.
Tõldsilla küla talud on kõik hävinenud. Viimane neist oli Tõldsilla, mis põletati Tallinnfilmi „Puud olid, puud olid hellad velled" filmimisel u1984. Filmi esilinastus oli 1985.
Nõmmemaa küla taludest on lammutatud: Männiku, Nõmmemaa ja Kondima. Järveotsa I on elaniketa ja lagunemas. Järveotsa II on ümber ehitatud Variku külas, nimega Maantee.
1949.aasta märtsi küüditamisel viidi Siberisse Liivaaugu, Männiku ja Kondima pered.
 
Nõva

 Nõva küla keskuses asus Nõva mõis. Viimane mõisnik Josephine Von Baggenhufwudt suri 1917 aastal. Mõisa pärijaks oli tema poeg Eduard, kes elas koos isaga Vasalemma mõisas. Mõisa maid müüdi kohalikele talupidajatele ja Vabadussõjast osavõtnutele.

 1920.aastal asus mõisa peahoonesse Nõva algkool, mis varem oli tegutsenud Erita külas Kõlgumäel. Kevadel 2002 mõisahoonest koolimaja lammutati, sama aasta sügisel oli samal kohal valmis juba uus koolimaja.  Küla keskuses oli kirik, mille ehitusaastaks arvati 1636. Praeguse kiriku ehitamine toimus u 18. sajandis. Kirik asub surnuaial. Surnuaia kõrvale ehitati 1993.aastal kogudusemaja, millele tehti 2007.a ka juurdeehitus.  Külas oli kõrts, mis lammutati 1930.-ndatel aastatel. Tollane pagarimaja on ümber ehitatud elumajaks kus elatakse praegugi. Apteegi hoone lammutati 20.sajandi keskpaiku. Mõisa juurde kuulusid veel aedniku-, valitseja-, puusepa- ja teomeestemajad.

 Uuemad ehitused Nõva külas: vallamaja, kolinud 1902 Vaisi külast Nõva külla. 1927.aastal alustas tööd endisesse mõisa teomeeste majja ehitatud meierei, mis lõpetas oma töö 1972, mil algas nn piimapuki ajastu. Kaldma (Kantsmanni) pood: alustanud kauplemist 1920.-nendatel, lõpetas oma töö 1967.a. uue Nõva poe valmimisel. Nõva pood lõpetas oma töö 2000.aastal. 1980.-ndate aastate keskpaiku ehitati meierei ümber Nõva kolhoosi sööklaks, kus oli ka kaubalett. Söökla eksisteeris lühikest aega. 1994.aastal asutas Helve Laitamm samasse majja  katusealusele korrusele kohvik-baari Laimi. Nüüd on kohvik-baar oma töö lõpetanud. Allkorrusel, endises söökla ruumides töötab OÜ Laitamm Ko Laimi kauplus.

 Kolhooside eksisteerimise ajal ehitati Nõva külla 3 suurt elumaja kolhoosnike peredele. 1970 sai valmis üks 8 korteriga elamu ja 1984-86 , kaks 12 korteriga elamut.

 Velskripunkt asus esialgu Vallamajas, 1950 kolis endisesse Nõva Luteri Koguduse majja. 1987.a. kolis velskripunkt ühte Nõva kolhoosi 12 korteriga elamusse. 1992.a. sai valmis uus Ambulatooriumi hoone ja ehitati maja arstile. Arsti maja erastas endale tollane perearst Kattri Pauls.

 1964. aastal loodi Nõva metskond. 1996.a liideti see Riguldi metskonnaga, 1998.a  Vihterpalu metskonnaga ja 01.01.2000.aastast kuuluvad Nõva metsad RMK Piirsalu metskonnale.

 Rahvamaja tegutses koolimajas kuni 1960.aastal ehitati endine mõisa ait ümber kultuurimajaks. 1972.aastal anti kultuurimaja üle Nõva koolile võimlaks.

 Raamatukogu on asutatud 1918. Aastate jooksul on raamatukogu palju kordi kolinud, on olnud Vallamajas, koolimajas, kultuurimajas ja alates 1995.aastast taas koolimajas.

 1993.aastal avati Kaarli kõrts, mis asus endises mõisa puusepa majas. Kõrts suleti 1995 külastajate vähesuse tõttu. 1998.aastal avati taas kõrsi uksed, kuid suleti taas paari aasta pärast.

 Sidejaoskond asus Vallamajas kuni 1994, mil kolis Ambulatooriumi majja. 1996.aastal koliti ühte 12-korteriga elamu korterisse. Sidejaoskond on ümbernimetatud Postkontoriks. 1951.a 1.mail hakkas tolleaegse nimetusega Vaisi sideagentuuris tööle 30-numbriline telefonikeskjaam (käsikommutaator). Alates 1.juunist 1966.a. hakkas tööle 40-numbriline automaatkeskjaam. Keskjaam asus sidejaoskonna ruumis kuni 1977.a. toodi uus 50-numbriline keskjaam mis paigaldati Pagari talu lähedale. 1979.a laiendati jaama 100 numbrini. Vallamaja lähedale ehitati tuletõrjedepoo, mis avati 1998.aasta suvel. Tänaseks postkontorist saanud postipunkt, mis asub koolimaja paremas tiivas, Nõva Rahvaraamatukogus.

Nõva küla talud: Liivandi, Allika, Kalli, Pihlaka, Kadaka, Liongi, Karuste, Treiali (hävinud tulekahjus), Tikas, Metskonna, Vaksali (lammutatud), Kruusimäe, Mäepealti, Kivinuki, Treiali (endine Kivinuki), Poe, Pagari, Kivipõllu, Piibelehe, Põlde, Kissa, Treppoja, Apteegi (lammutatud), Männiku (endine Arsti maja), Kraavi, Niine, Metsniku (hävinud tulekahjus), Metsapere, Tiigi (endine aedniku maja), Toominga, Metspõllu, Lepiku, Kotka (endine Tiu-Talli), Seljamäe, Otsatoa, Raja, Pälliste (lammutatud), Järve, Nabade, Pärtli, Jüripere ja Pikaste (lammutatud).

Erita küla talud (nüüdne Nõva küla): 1402.a. on mainitud Haryentappe. 1725 -1726 Eestimaa adrarevisjonis on kirjas Ärrita Cristian, kes on olnud talus võõras. Taludel nimesid sel ajal ei olnud. Temal oli naine ja 4 last. See oli peale katku. Nii võib arvata, et see oli Erita külas ainuke perekond. Rahvasuus praegu veel Ärita. Eelmise Eesti vabariigi ajal kuulusid Erita ja Peraküla ühise külakupja alluvusse. Need olid Suure- Erita, Väike -Erita , Erita Mäe, Kõlgumäe, SillaJõesma Mäe, Kergasmäe, Jõesma Söödi ja Peraküla talud.

 1976.a. külade liitmisel liideti Erita küla Nõva külaga.

1994 valmis endisele Kõlguma talu maale uus ehitis Kõlgumäe. 2006.a. valmisid endise Kõlgumäe talu maale uus ehitis  Järvlepa. Lammutatud on Jõesma, Mäe ja Kergasmäe. Suvekoduna on kasutusel (Väike Erita), uus nimi Jaagu ja Jõema Söödi (kuulub Tusari küla koosseisu).

Erita Mäe on kohaldatud turismitaluks „Rehetrummi pesapaik".

Peraküla

Peraküla on vana taluküla. Tekkimisaastat ei ole õnnestunud teada saada. Krahv Mellini koostatud kaardil 1798 on kohanimi Perrekül. Eestimaa Adrarevisjoni nimekirjas 1725–1726 on Perrakülla Mart, kelle perekond koosnes seitsmest inimesest: peremees, perenaine, sulane, 3 tütart ja üks üle-60-aastane mees.

 Esimesed teadaolevad talud on olnud Vanatoa ja Uuetoa. Vanatoa talu ostsid Nõva mõisaproua Josephine von Baggehuffwudi käest 1883. aastal vennad Karel ja Jüri Targama. Karel jäi oma perega Vanatoale, Jüri ehitas oma osale uued hooned. Uus talu sai nimeks Põlluotsa.

 Ka Uuetoa talu jagati 1892. aastal kaheks: üks pool jäi perepojale Kustasele. Teise poole omanikuks sai väimees Jaan Koppelmann, kes hakkas oma osale uusi hooneid ehitama, talu nimeks sai Paali. 1900. aasta paiku kolis Jaani pere Paalile. Uuetoa talust on eraldatud ka, Sepa koht (ametlikult Hammi, aga seda nime hakati tegelikult kasutama alles 1990ndatel, enne kasutati nime Sepa).

 Küla uuemad kohad on Seabrumi (Laanemetsa, Laane), Tulimurru-Sepa ja Veskimäe.

 Praeguse Eesti Vabariigi ajal on tekkinud uued kinnistud – suvekodud. Endise Vanatoa talu maale on ehitatud uued hooned: Kraavi, Pähklipure, Sõõru, Allika Veeru ja Sooääre suvekodud ning Gabriela motell. Vanatoa on ümber nimetatud – Toa. Põlluotsa endistel maadel on Tooma ja Rajakivi. Tulimurru-Sepa kõrval on rajamisel Tulimurru. Uuetoa maadel on Männi ja Liiva. Paali vana maja on saanud nimeks Paali-Kastani, Paali nime kannab nüüd uuem maja. Paali talu maale on ehitatud 2007. aastal suvemaja nimega Kuresoo. Kuresoo kõrval asuval krundil on suvekodu nimega Välu.  Endine metskonna kuur Paali talu maadel, endise nimega Paali Kuur, kannab 2016 aastast nime Tuuleniidu ja on ostetud suvekoduks.

 1976. a liideti Perakülaga Tiiduma talu (enne Tusari külas), praegune nimi on Tiidumäe. Endisele Tiiduma maale on ehitatud kaks suvekodu – Lauri ja Napitsa. 1928. aastal ehitati Tiiduma talumaale Peraküla palvemaja, mis kuulus baptistikogudusele.

 1913–14. aastal ehitati läbi Peraküla munakivitee Allika järve poolsaarele rajatava mereväe raadiojaama juurde. Raadiojaama iga oli lühike, tegevus lõppes 1917. aastal Saksa sõjaväe tulekuga. Kivitee on kohati veel säilinud, kohati kaetud kruusa ja asfaldiga.

 1905. aasta paiku ehitas August Targama oma Põlluotsa talu õuele sae- ja jahuveski, mis paar aastat hiljem viidi Paali talu piiri äärde, praeguse Veskimäe maja taha. Ka seal olid jahu- ja saeveski koos, omanikud olid August Targama ja Toomas Koppelmann. See veski hävis tulekahjus 1938. aastal. Kohe ehitati endise veski aseme kõrvale uus, nüüd juba ainult saeveski. 1940. a veski natsionaliseeriti. Veski töötas kuni 1960. aastani, paar aastat hiljem hooned lammutati. Tühjaks jäänud platsile ehitas Nõva metskond 1980. aastal nutriafarmi (farm lõpetas tegevuse 1994). 1998 rajati endisele saeveski platsile külakiik ja näitelava, kus peetakse iga aasta simmanit. Kohaliku külaelu teemaga näidendeid on esitanud kohalik näitering, platsil on olnud ka mitmeid teatrietendusi.

 Sügisel 2002 nutriafarm lammutati, talvel 2003 ehitati sellele kohale Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) teabepunkt.

 

Rannaküla

Eestimaa Adrarevisjoni andmetel elas aastatel 1725-1726 Rannakülas viis peret:

1. Ranna Thomas, kelle peres oli peremees, perenaine, seitse last ja üks vana mees.

2. Ranna Nohr Matz, kelle peres oli peremees, perenaine ja kolm last.

3. Ranna Wanna Matz, kelle peres olid üle 60- aastased mees ja naine.

4. Ranna Mart, kelle peres oli peremees, perenaine, teenija ja neli last.

5. Ranna Johann, kelle peres oli peremees, perenaine ja kolm last.

Kõige vanemad talud olid Ranna Tooma, Matsu ja Mardi. Vanemate talude hulka arvatakse veel: Oti, Pikkoja, Kangru ja Niida. Paljud talud on rajatud 1930.-ndate aastate teisel poolel. Varem oli küla nimi Ranna küla, 1970.-ndate lõpul muudeti see Rannaküla külaks. 2008. aastal on Rannaküla küla talude nimed: Ranniku, Kalda, Männi, Uustalu, Võsa-Nuudi, Loigu, Liiva, Tasama, Kuuse, Käbi, Lõunakaare, Puraviku, Niida, Nõmme, Roosi, Vanasilla, Jõekääru, Jõesuu, Kangru, Põlluääre, Pikkoja, Vanajõe, Kanarbiku, Tiigi, Madise, Oti, Piiri, Valve, Matsu, Rannajaani, Kontor-elamu, Mere, Sihi, Kännu, Õunapuu. Kunagise Ranna Tooma talu kohal asub OÜ Floberg,  Männiku ja Kõpu talu. Rajamisel on: Kadaka, Mereranna, Rannamänni, Rannaangerja ja Samblamäe. Teadaolevalt on tulekahjudes hävinenud endine Uustalu, Silla ja Jüri talu. Lammutatud on: Kallaste, Suurekivi, endine Matsu, Sihi, Mardi, Miiliaugu, endine Ranna Tooma, Kilumaja ja Kalamaja. Kolhooside eksisteerimise ajal ehitati kolm kaheksa korteriga ja üks kaheteistkümne korteriga elamu. Ka endises kontorihoones on mõni korter.

Ranna Tooma talus asus esimese Eesti Vabariigi ajal piirivalve kordon. Vene valitsuse algusaastatel asus piirivalve Matsu, Mardi ning Miiliaugu hoonetes. 1950.-ndate alguses ehitati madruste kasarmu ja kaks ülemate maja, mis pärast madruste äraminekut jäid kuni vene sõjaväe lahkumiseni piirivalvele. Praeguseks on kasarmuhoone lammutatud. Ülemate majad jäid Nõva vallale. Need on saanud endale nimed Piiri ja Valve. Nimetatud hooned on müüdud, kuid seisavad tühjalt.

Enamik Rannaküla peredest toitis end kalapüügist. Ranna Toomal peeti nii talu kui ka käidi merel. Talupidajad olid samuti Mardi ja Oti pered, kes aga kalastamisega ei tegelenud. Enamikul kaluriperedest oli oma lehm, seapõrsas, põllulapike ja külast veidi kaugemal asuv heinamaa. Paljud kaluripered pidasid lehma ja lambaid kolhoosikorra algusaastatelgi. Heina tehti Peraküla heinamaadel, vahel isegi kaugemal. Mitmel perel oli Perakülas ka oma kartulimaa. Aastate möödudes ning elujärje paranedes hakkas aga loomapidamine hääbuma, heinamaad kasvasid võssa ja kartulimaad jäid sööti. Kõik eluks vajaliku sai nüüdsest poest.

Esimene müügipunkt avati Rannakülas 1970.ndate algusaastatel ning mõni aasta hiljem ka kauplus Kõpu majas. Viimane lõpetas oma töö 1993. aastal pärast endisele omanikule talumaade ja hoonete tagastamist. Alates aastast 1997 peab veel ligi seitse aastat poodi Viktor Sultsing. Alates 1996. aasta kevadest sõidab erafirma kaubabuss igasse külla, nii ka Rannakülla. Likvideeritud on kolhoos ja kalapüük. Külla on jäänud peamiselt pensionärid ja suvitajad. Ainus tööandja on õmblustsehh OÜ Merimets.

Kolhoosi ajal ehitati Kõpu lähedale autoremonditöökoda koos garaažidega. Püünistetöökoja ühes otsas oli ruum kino näitamiseks ning teises otsas dispetšeri tööruum. 1965 sai valmis suur hoone kalade töötlemiseks, mida kutsuti preservitsehhiks. Seal soolati kala karpidesse ja mõned aastad valmistati ka suitsukala. Peamiselt töödeldi kohalike kalurite poolt püütud kala. Tööd jätkus kõigile, töötuid ei olnud.

Aastatel 1945-1949 oli Rannaküla kaluritest moodustatud kaluriartell.

 

 

Tusari

 1402.a. oli Tusari  nimi Tursver. Küla asutamise aega täpselt ei teata. 1686.a. olid seal elanud Tooma ja  Jaani nimelised  mehed. Perekonnanimed sel ajal veel kasutusel ei olnud . Talupered ja kohanimed, mida mäletatakse 1900.a. algusest olid: Tiiduma, Söödi, Alttoa, Kubja, Targama, Jäätma, Põlde, Heinama, Põlluotsa, Padriku, Tõnsu, Pere, Keskküla, Jaagu, Mardi, Uuetoa, Lepiku, Talli, Vaksali (Kopli) Uustalu, Piirisaare, Pärna, Piilama, Laane, Väljaotsa, Rabatse, Ummuma, Männiku, Nõmme, Nurme ja Joaste (Jugapuu-Laane).

 Söödi liideti Tusari külaga Nõuk. korra alguses. Tiiduma eraldati Tusarist 1976.a Peraküla  koosseisu.  2007.a. on Tusaris 8 alaliste elanikega majapidamist: Kubja, Heinama, Tõnsu, Mardi, Uuetoa, Talli, Piirisaare ja Jugapuu-Laane. Lammutatud on: Vaksali, Laane, Rabatse, Männiku, Nõmme ja Nurme. Tules on hävinenud: Padriku ja Jaagu. Ülejäänud majad kuuluvad suvitajatele.   Pered olid enamasti suured. Elati kolm põlvkonda koos. Söögilaudki oli väga suur. Igal pereliikmel oli lauas kindel koht ja tarbetut juttu ei aetud. Süües ei tohtinud tüdrukud midagi lauale tilgutada:"Saad joodikust mehe." Palja käega ei tohtinud lauda pühkida. Kasutada võis valget linast või takust lappi. Käega pühkimine võis tuua tüli, nälga, vaesust ja muid hädasid majja. Alati tänati toidu eest. Mõnes peres oli peremehel leivalõikusvest. Leivad olid suured, tihti ka tahked, sest leiba küpsetati nädalaks. Peremees pani leiva vastu rinda ja lõikas seda suure noaga (pussiga). Pärast torgati nuga kõrgemale seinaprao vahele, et lapsed seda kätte ei saaks. Suppi ja putru sõi pere ühest suurest kausist. Selleks kasutati puulusikaid. Pudru peale pandi võid või siis rasvasilm, kuhu igaüks oma pudrulusika kasta võis. Kõrvale rüübati hapupiima või hapukalja.                                                       

 Taludes oli palju tööd. Käsitsi kaevati kraave ja tehti uut põllumaad, härgadega künti. Metsas langetati puid kahemehesaega. Heina niideti käsivikatitega. Teravilja õsuti sirbiga. Lapsed pandi juba 5-6 aastaselt karja. Esialgu hane-, sea- või lambakarja, aga 7-selt karjatati ka juba lehmi, mullikaid või härgi. Härgadega põllutööd tehes pidi olema loomadel eeskäija ja see oli tavaliselt ikka laste tööks. Esimese  Eesti Vabariigi ajal hakati karja- ja põllumaid piirama, kas roigas- või okastraataiaga. Paremal järjel taludes osteti heinaniidu- ja viljalõikusmasinaid. Nende tööle panemiseks oli vaja 2-te hobust. Targamaa Johannesel oli olnud isegi venna Jaani enda tehtud traktor. Nõukogude võimu kehtestamisel võeti aga traktor ära. Sõtta läksid nii mehed kui paremad hobused.

 1941.a. külla uusmaasaajate peresid ei tekkinud. Hakkasid toimuma arreteerimised ja küüditamised.  1949.a. kolhooside moodustamisel tuli ühisvarasse anda kogu talu vara peale ühe lehma ja mõne lamba. Kolhoosi algusaastad olid väga rasked. Enamus noori lahkus linnadesse. Maarahvas oli aga raskustega harjunud. Kõik ei saanud ju ära minna. Hilisemal kolhoosiajal elujärg küll paranes, kuid tühjaks jäänud majade omanikeks said üldjuhul vaid linnasaksad. Viimasedki noored läksid linna. Vanad kanti aga kalmuaeda. Ei teatud, mis maaelust edasi saab?

 

Vaisi

 1402 oli Vaisi nimi niisugune: Wayse.  Küla asutamise aega ei teata. 1725- 1726  Eestimaa Adrarevisjonis on märgitud: Waese  Promhold  4 inimest, Waese  Jack 4 inimest, Waese  Ebert 5 inimest ja  Waese  Ado 5 inimest. Nende karjaseid, naisi ega teenijaid kirjas ei ole. Edaspidi juba Vaisi küla.

 

             

 Vaisi  küla on olnud perede arvult Nõva vallas kõige suurem küla. Teatakse, et sinna on ehitatud 19 saj. lõpul koolimaja, kus õpiti ainult vene keeles. Õpilaste vähesuse tõttu sellest koolist asja ei saanud. Teadaolevalt asus koolimaja Masu  mäel, kust see hiljem viidi  ära ja ehitati üles Tikuti perele eluasemeks.  Vaisil oli ka esimene vallamaja, see asus Keskkülas.  Maja oli väike, kohtud ja muud tähtsamad koosolekud peeti Erita külas asuvas Kõlgumäe koolimajas. Samas vallamajas toimus ka postivahetus, postmarkide ja ümbrikute müük. Valla asjaajamine kolis uude majja 1902. aastal koos postiagentuuriga, mis kandis Vaisi nime kuni 1959.a. 01. maini, mil muudeti Nõva sidejaoskonnaks. Vaesoo Tõnisel asus kauplus. 

 Talupered ja kohanimed, mida mäletatakse 1900 a. algusest ja tekkinud hiljem: Aavasilla, Nurme, Mudasilla, (Kruusiaugu) Veskimäe, Peedi,  Põdraste , Piiri, Uuetoa,  (Sõeru) Ojamäe, Tikuti,   (Eeverti) Evarti, Vainu, Põllumäe, Söödi, Soo, Laane, Keskküla,   Tõnise,   Tõnise II ,Vaeso  Tõnise , Kase, Sepa, (Sauna) Paju, Trummi, Tammi, Kaasiku, Nõo, (Kella) Kopli,  Käänapa, Männi, Paistama, (Veski) Lepiku, Jõekalda,  Likesilla, Veskijõe , Sillaotsa, Siilimäe,  Kadarbiku, Jõeoru, Kivioja ja Karuste.

 Vana Aavasilla  on lammutatud.  2003.a.  on  Aavasillal uued hooned. Mudasillast on ehitatud Piiri. Peedi hävinenud tulekahjus, Soo lammutatud, Laane lammutatud.  Tõnise hävis tulekahjus 1952, selle asemele ehitatud Kase. Vaeso Tõnise hävis tulekahjus, uus ehitati 1956. Trummi lammutatud, Tammi lammutatud. Männil uus hoone. Siilimäe vanad  hooned lammutatud. Nõva metskond on ehitanud väikese Siilimäe maja. Veskijõe  ehitatud 1968.aastal,  Jõeoru 1951.aaastal, Karuste lammutatud. 

 2008.a. alguses on Vaisi külas 12 alaliste elanikega majapidamist. Need on Aavasilla, Nurme,  Põdraste, Tikuti,  Evarti, Kaasiku?,  Männi, Paistama,  Likesilla, Veskijõe, Kadarbiku, Jõeoru, Kivioja. Vaisi  oli küla nagu paljud külad Eestimaal. Oli popse, kes ei saanud ülalpidamist oma popsikohast, käidi suuremates taludes lisa teenimas. Oli ka jõukamaid ja suuremaid talusid, kus vajati töökäsi rohkem, kui oma peres oli. Palgati karjaseid, suilisi ja sulaseid.  1920- ndatel ehitas Grostali pere Vaisi jõele vesiveski. Peeti talu, poodi, jahu- ja saeveskit. Elu oli jõukal järjel kuni vene valitsuse tulekuni 1940. 1941. a. juuniküüditamisel viidi ära Roman Grostal (eestistatud nimega Suurorg) oma perega. 1949.a. märtsiküüditamine Vaisi küla ei puudutanud. 1949.a. märtsi lõpul moodustati Vaisi kolhoos.

 

Variku

 Variku küla  esmamainimise või moodustamise aega pole teada.

 Variku külas on olnud koolimaja. Esimene kooliaasta oli 1882/83. Esimene kooliõpetaja oli Willem Saarmann. Asunud oli see uue koolimaja lähedal. Uus koolimaja on ümberehitatud Spithami raadiojaama kasarmu hoonest, mis asus Peraküla Allika järve ääres. Koolitus algas uues koolimajas 1922. Algul oli 3 või 4 klassiline algkool mis peagi muutus 6 klassiliseks algkooliks. 1951.aastal taas, 4 klassi kuni 1960.aastal suleti.

 Koolimajas olid ka raamatukogu ja rahvamaja. Raamatukogu alustas 1930 ja lõpetas 1963?.Rahvamaja alustamisaega pole teada. 1968.aastal sai valmis Varikus kontor-klubi, siis kolis rahvamaja kontor-klubisse, nimeks sai Variku kultuurimaja. Kultuurimaja lõpetas oma töö 1990.aastate alguses. Koolimaja on praegu kasutuses suvilana. Koolimajas oli Variku küla esimene telefon, seejärel, Põldel kus oli kauplus 1939-1944, seda pidas Johannes Pillapart.

 1949.aastal moodustati Variku külas kolhoos Punane Koit. Selle esimees oli Johannes Villiko ja raamatupidaja Leida Kivinukk (Tatra talust). Kontor asus esimehe kodus, Everti talus. Kui liideti Punane Koit ja Nõmmema külas asuv Uus Rada kolhoos. Nimeks jäi Punane Koit. Esimeheks valiti Johannes Mända, raamatupidaja endiselt Helga Orumaa. Kontor asus Paldrema talus. Edaspidi liideti veel Hindaste ja Kürema külast moodustatud Külvaja kolhoos mille nimeks sai Kommunismi Tee kolhoos. Esimeheks valiti Hermann Kõrvemann ja raamatupidaja oli Helga Orumaa. Kontor endiselt Paldermal. 1958.aastal toodi Kürema külast Kraavi talu tühjaks jäänud elamu ja ehitati Variku külla kolhoosi kontoriks. Seoses kolhooside moodustamisega saadi juurde veel mõned telefonid. Elekter jõudis Varikusse1962. Pärast seda ehitati tolleaegsesse kolhoosikontorisse telefoniautomaatjaam, mis hiljem viidi uude kontorisse.

1962.aastal paigutati Variku külla Saare pooleli olevasse hoonesse kauplus mis töötas seal, kuni 1996 suleti. Hoone on müüdud eravaldusse.

 1964.aastal sai valmis Variku külas 4-korteriga elamu, kuhu kolisid kolhoosipered.  1967.aasta oktoobripühadeks avati söökla mis oli  ehitatud Kürema-Uuetoa tühjaks jäänud ja uude kohta veetud hoonesse. Sinna asutas 1990.aastatel Haljand Kotelnikov kaupluse „Kaseke". Söökla lõpetas oma töö 1999 seoses euronormide nõutele mitte vastavaks. Kauplus „Kaseke" suleti 2010. Hoone on müüdud eravaldusse 2010.

 1971 ühinesid Kommunismi Tee ja Nõva külas olev Võidu kolhoos mille nimeks sai Nõva kolhoos, keskusega Variku külas.

 1980.aastal sai valmis Variku külas 18-korteriga elamu. Selles oli lühikest aega ka velskripunkt. Pärast kolhoosi likvideerimist asutati kontorimajja mööblitööstus O/Ü Resvok Mööbel, mis aastast 2010 kannab nime O/Ü Rave Mööbel.

 Variku küla talud: Välu, Variku-Uuetoa (lammutatud) Põlde,  Variku-Sauna, Kuusiku-Sooääre, (Sookna) Sookännu, Kuusiku (lammutatud), Evardi, Saueaugu, Koidu, Järve, Undisoo, Aruvälja, (Suure-Tatra) Tatra, Tatra-Uuetoa  (hävinenud tulekahjus), Otsa (lammutatud), Tatra-Sauna,  Uustalu (lammutatud), Maantee, Kuke ja  Haljandi.

 

Tekstid on koostatud Nõva kandi ajalookoguja Silvi Koppelmaa poolt..