Kirikud ja kogudus
EELK Noarootsi Püha Katariina kogudus Asukoht: Hosby küla, Lääne-Nigula vald, Läänemaa Koguduse hooldajaõpetaja praost Leevi Reinaru Telefon: 5649 8724 Koguduse juhatuse esinaine Tiiu Tulvik Koguduse e-post: noarootsi@eelk.ee |
Rooslepa kabel |
Sutlepa kabeli ase |
Osmussaare kabeli varemed Asukoht: Osmussaare küla / Odensholm, Lääne-Nigula vald, Läänemaa. |
Esimesi kirikuõpetajaid ja kirikliku tegevust Noarootsis on kirjasõnas mainitud 16. sajandil, mil Noarootsi kihelkonna keskusena on nimetatud Noarootsi Püha Katariina kirikut. 17. sajandil koguduse tugevnedes rajati kabelid Sutlepas, Rooslepas ja Osmussaarel. Rajati talurahvakool ja pastoraat. Alates 18. sajandist on teenistusi peetud ka Eesti keeles. 1932. aastal külastas Rooslepa kabelit Rootsi toonane kroonprints Gustav Adolf. Peale Teist Maailmasõda jätkus koguduse tegevus tagasihoidlikumalt ning uus elavnemine algas 1980-date aastate teises pooles. Üle pika aja peeti uuesti rootsi keelne jumalateenistus 1988. aastal. 1992. aastal külastas Noarootsi kirikut Rootsi kuningas Karl XVI Gustav.
Noarootsi Püha Katariina Kirik
Kirik rajati arvatavalt 13.-14. sajandil ühelöövilise kodakirikuna. Keskajal täitis kirik ka kindluskiriku ülesandeid. Liivi sõjas 16. sajandi teasel poolel sai kirik arvatavasti kannatada ning rahavasuu sõnul hoidnud poolakad seal oma hobuseid. 17. sajandil kirik taastati ning põhjaliku ümberehituse tegi kirik läbi 19. sajandi teasel poolel. Ümberehituse käigus kõrgendati kirikumüüre, ehitati torn ning uuendati katus. Värskendati altar, kantsel ja pingid. Viimane suurem remont leidis aset 1988. aastal ning 1991. aastal korrastati orel. Kirikus asuvad Joachim Winteri 1628. aastal loodud ristimisvaagen ning 1630. aastast pärit epitaaf pastor Martin Winterile. Samuti on kirikus 1870. aastatel Noarootsis töötanud misjonär T.E. Thoreni mälestustahvel ning Rootsi kuningas Karl XVI Gustavi allkirjaga kivi. Kiriku kantsel ja altar on pärit 17. sajandist. Altarimaali on maalinud 1911. aastal kunstnik Hoffmann kunstnik Luccase maali järgi. Kiriku lühtrid on 18. sajandil saadud Riguldi mõisalt kingitusena. Kirikus on ca 300 istekohta. Kiriku juures olev pastoraat on ehitatud 17. sajandil. 1930-datel aastatel elas pastoraadis hilisem Skara piiskop Rootsis Sven Danell.
Sutlepa Kabel
Sutlepa kabel viidi 1970. aastal Eesti Vabaõhumuuseumisse. Sutlepa kabelit mainiti esmakordselt 1627. aastal ning see on üks Eesti vanimaid säilinud puukirikuid.
Rooslepa kabel
Esmakordselt mainitud on kabelit 1627. aastal. Praegune kivihoone valmis 1834. aastal. 1990-1991 aastatel korrastati 1970-datel lagunenud kabel ja selle ümbruses olev surnuaed. Rooslepa kabel taastati aastatel 2005-2006 ja pühitseti 2007. aastal. Rooslepa kabelis asub ka Rootsi kroonprintsi Gustav Adolfi allkirjaga kivi. Gustav Adolf külastas Rooslepa kabelit aastal 1932.
Osmussaare kabel
Esmakordselt on Osmussare kabelit Jeesuse kabelina mainitud 1642. aastal. Kabel oli ehitatud meresõitjate jaoks. Kabeli kivihoone pärineb aastast 1766. Kabel lagunes Teise Maailmasõja järel. Tänaseks on kabel osaliselt taastatud.