28.01.21

 

Korraldatud jäätmevedu

Korraldatud olmejäätmete veo põhieesmärkideks on hoida keskkonda ning hõlmata jäätmekäitlusse kõik jäätmetekitajad. Eramajad, suvilapiirkonnad ja ettevõtted, kes siiani ei ole prügiveoga liitunud. Korraldatud jäätmevedu tagab, et olmejäätmed käideldakse võimalikult keskkonnasõbralikult ning kliendile odavaima hinnaga.
 
2018. aastal korraldas Lääne-Nigula Vallavalitsus uue korraldatud olmejäätmete veo ainuõiguse konkursi, mille võitis AS Eesti Keskkonnateenused. Veoperiood on 5 aastat.
Korraldatud vedu algab 01.02.2019 ja kestab kuni 31.01.2024. Veo käivitamine ja uute piirkondade liitmine võtab lihtsalt teatud aja.
 
Olmejäätmevedu hõlmab:
  1. kodumajapidamises tekkivaid olmejäätmeid                                                           
  2. kaubanduses, teeninduses ja kontoris tekkivaid ning koostiselt ja omadustelt
  3. olmejäätmetega samalaadsed jäätmeid
  4. olmejäätmetest eraldi ehk liigiti kogutavat vanapaberit ja pappi (v.a. ettevõtete pakendi ja tootmisjäätmed)
  5. biolagunevaid jäätmeid (nt köögi- ja sööklajäätmed)
Piirkondades, kus korraldatud vedu varemalt toimus, ei muutu midagi, vedaja saadab Teile uued lepingud ja veograafikud. 
 
Korraldatud olmeveo algusest so 01.02.2019 loetakse kõik Lääne-Nigula Valla majapidamised korraldatud olmejäätmeveoga liitunuks. Kehtib põhimõte, et kes elab, sellel tekib ka vähemal või rohkemal määral jäätmeid ja jäätmed tuleb ära anda vastavale käitlusfirmale.
 
Erandkorras on võimalik taotleda jäätmeveost vabastust. Vabastuse annab Lääne-Nigula Vallavalitsuse poolt volitatud ametnik (vt erandid ja vabastamine).
Kui jäätmeid tekib vähe võib koopereeruda ja naabritega rentida või osta ühise konteineri, sellest tuleb teavitada aga vallavalitsust.
Jäätmeveo minimaalne sagedus tiheasustusega ja/või kompaktse hoonestusega aladel on üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusaladel üks kord 12 nädala jooksul, olenemata mahuti suurusest.
Teie soovil ja nõudmisel on jäätmeveo maksimaalne sagedus tiheasustusega ja/või kompaktse hoonestusega aladel  üks kord nädalas ja hajaasustusaladel üks korda nelja nädala jooksul, olenemata mahuti suurusest.
 
Alates 01.02.2019a. kehtivad hinnad 
Pakutav hind
Mahuti (m3) ühekordse teenuse eest
eurot km-ga
kilekott kuni 0,03 0,76
konteiner 0.08 2,02
konteiner 0.14 3,53
konteiner 0.24 4,43
konteiner 0.36 6.65
konteiner 0.60 8,05
konteiner 0.66 8,86
konteiner 0.80 10,74
konteiner 1.10 12,91
konteiner 1,50 17,62
konteiner 2,50 29,36
konteiner 4,50 52,85
 
  • Paber ja kartongi jäätmete 1 m3 kogumise ja käitlemise maksumus on 0,00 eurot
  • Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmete 1 m3 kogumise ja käitlemise maksumus on 0,00 eurot.
Ülaltoodud hinnad ei sisalda konteineri renti, konteinerite teisaldamine käsitsi rohkem kui 15 meetrit, väravate avamist, konteinerite lukkude avamist/lukustamist, konteineriväliste jäätmete koristamist jne. Need on lisateenused, mille eest makstakse eraldi.
 
 
Küsimuste ja probleemide korral saab infot
 

Teede-ja kommunaalnõunik Olev Peetris, e-post olev.peetris@laanenigula.ee telefon 472 0304

Kullamaa osavalla vanem Katrin Viks, e-post katrin.viks@laanenigula.ee, telefon 472 4762

Martna osavalla vanem Janno Randmaa, e-post janno.randmaa@laanenigula.ee, telefon 472 5045

Noarootsi osavalla vanem Aivo Hirmo, e-post aivo.hirmo@laanenigula.ee, telefon 509 6190

Nõva osavalla vanem Aivi Heinleht, e-post aivi.heinleht@laanenigula.ee, telefon 472 4672

 
AS Eesti Keskkonnateenused 

Artelli 15, 10621 Tallinn
Telefon: 640 08 00 või 1919
E-post: tallinn@keskkonnateenused.ee
Koduleht

Erandid ja vabastamine

Erandjuhul võib jäätmevaldaja taotleda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist ehk vabastamist jäätmeveo kohustusest. Põhjendatud taotlus koos tõenditega tuleb esitada vallavalitsusele. Vabastatakse erandkorras, mis tähendab, et taotluses tuleb jäätmevaldajal vabastamist võimaldavad asjaolud tõendada.

Täieliku vabastuse aluseks on see, et kinnistut üldse ei kasutata. Kui kinnistut kasutatakse ainult suveperioodil (suvekoduna) või mõnel teisel perioodil hooajaliselt, siis on võimalik taotleda vabastust talveperioodiks nt  1. novembrist-30. aprillini või ajaks, millal kinnistut ei kasutata.

Vabastuseks ei sobi põhjendus, et viin jäätmed kuskile mujale jäätmekonteinerisse või et kasutajal ei teki jäätmeid!

Tõendamiseks tuleb vajadusel taotlusele lisaks esitada tõendid kinnistu elektritarbimise andmed eelneva aasta kohta, v.a juhul kui kinnistu on seni kasutuses olnud. Enne otsuse tegemist kontrollib ametnik esitatud tõendeid ja asjaolusid ning kaalub, kas vabastada või mitte.

Otsus edastatakse Eesti Keskkonnateenused AS–le. Vabastus on tähtajaline ning lõpeb käskkirjaga antud tähtaja möödumisel. Isikutel on võimalik vallavalitsusele esitada taotlus ka ühise kogumismahuti kasutamiseks.

Jäätmevaldaja, kes on saanud jäätmeveost ajutise vabastuse, peab vastavalt jäätmeseaduse nõuetele esitama iga aasta 20. jaanuariks kohaliku omavalitsuse üksusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kirjaliku kinnituse peavad esitama need vabastuse saanud jäätmevaldajad, kes on saanud jäätmeveost pikaajalise vabastuse. Kinnituse esitamata jätmisel rakendub alates 21.jaanuarist korraldatud jäätmevedu.

Korraldatud jäätmeveost vabastamise taotlus

 

Ühine kogumismahuti

Ühismahutit on lubatud kasutada üksnes lähestikku asetsevatel kinnistutel või kruntidel või ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks samuti valla territooriumil mitut kinnistut omavatel jäätmevaldajatel.

Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu või jäätmekäitluslepingu sõlmimine kohustuslik. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik ühismahutit kasutavad jäätmevaldajad, hõlmatavad kinnistud, jäätmekäitluse eest vastutav isik ja ühismahuti asukoht.

Jäätmevaldaja, kes kasutab lepingu alusel teise jäätmevaldajaga ühismahutit, on kohustatud sellest teavitama vallavalitsust.

Olmejäätmete konteineri ühiskasutuse kokkuleppe vorm

Arvestuse pidamine

Jäätmevaldajate üle peetakse arvestust vallavalitsuse poolt peetavas jäätmevaldajate registris, vedaja teostab vedusid registriandmete alusel. Jäätmevaldajana kantakse registrisse üldjuhul kinnistu omanik ning tema kontaktaadressiks rahvastikuregistris olev aadress. Juhul, kui jäätmevaldaja soovib kontaktaadressiks muud aadressi, tuleb sellest informeerida vallavalitsust.

Kortermajades, kus on korteriühistusu kantakse jäätmevaldajana registrisse korteriühistu. Kortermajades, kus korteriühistu puudub, kantakse jäätmevaldajatena registrisse kõik korteriomandite omanikud või kinnistu kaasomanikud, kui vallavalitsusele ei ole antud infot ühise jäätmevaldaja/maja esindaja kohta.

Kinnistu omanikuga kokkuleppel võib jäätmevaldajaks olla ka muu isik, näiteks üürnik või kinnistul tegelikult elav muu isik. Sel juhul tuleb tegeliku jäätmevaldaja andmed edastada vallavalitsusele.

Lääne-Nigula Vallavalitsuse jäätmeregistri pidaja kontaktandmed: 
Olev Peetris
telefon 472 0304 või 504 9561
e-post olev.peetris@laanenigula.ee

 

Lääne-Nigula valla avalikud paberi/papi ja pakendi konteinerid

 

Kasulikud teadmised ja lingid


Kuhu viia jäätmed, näiteks nagu vanad riided, elektroonika, mööbel, nõud või taaskasutatavad jäätmed nagu taara, vanapaber, ehituspraht jms? Kaardirakendus «Kuhuviia» juhatab Sind õigesse kohta.