KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU
- kohustuslik omada konteiner kõigil elukondlikel kinnistutel, kus elutegevus sees.
- kohustuslik omada konteiner alates 4 korteriga elamutes (va tahkekütust kasutavad lokaalküttega elamud)
- minimaalne konteineri suurus 140L ja vähemalt kord kvartalis vedu
- kohustus liigiti koguda või käidelda kõigil elukondlikel kinnistutel, kus elus sees – kas anda üle jäätmevedajale või kompostida kohapeal
- kohustuslik omada konteiner alates 4 korteriga elamutes tiheasustusalal
- kohustuslik omada konteiner toitlustusettevõtetel, toidupoodidel ja toitlustust pakkuvatel asutustel
- konteiner suurus on 80-240L ja vähemalt kord 14 päeva jooksul vedu
- hajaasustuses võib kompostida lahtiselt aunas ja tiheasustuses on lubatud ainult kaanega suletav kinnine komposter.
- kohustuslik omada konteiner alates 4 korteriga elamutes, kui asulas puudub avalik pakendipunkt
- tühjendamise sagedus vähemalt kord kvartalis
- veoringid toimuvad kord aastas eraisikutele tasuta
- veoringi asukohad asuvad 20 eripaigus üle valla tähtsamatel sõlmpunktidel, kuhu inimesed saavad lühikese aja jooksul kohapeale ära viia
- suurjäätmete kogumist saab ka jäätmevaldaja lisanduvalt eraviisiliselt tellida, kuid vastavalt hinnakirjas toodud hinnale (so 31,66 eur/tonn)
Paber- ja kartongi, biojäätmete, ja segapakendi tühjendushinnad moodustavad 10% samasuure konteineriga segaolmejäätmete tühjendamise tasust. Samuti maksab 10% segaolmejäätmete hinnast suurjäätmete tonni hind.
NB! Biolagunevate jäätmete konteineri vooderduskott koos vahetusega on arvestatud tühjendushinna sisse
Erandjuhul võib jäätmevaldaja taotleda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist ehk vabastamist jäätmeveo kohustusest. Põhjendatud taotlus koos tõenditega tuleb esitada vallavalitsusele. Vabastatakse erandkorras, mis tähendab, et taotluses tuleb jäätmevaldajal vabastamist võimaldavad asjaolud tõendada.
Täieliku vabastuse aluseks on see, et kinnistut üldse ei kasutata. Kui kinnistut kasutatakse ainult suveperioodil (suvekoduna) või mõnel teisel perioodil hooajaliselt, siis on võimalik taotleda vabastust talveperioodiks nt 1. novembrist-30. aprillini või ajaks, millal kinnistut ei kasutata.
Kui jäätmeid tekib vähe võib koopereeruda ja naabritega rentida või osta ühise konteineri, sellest tuleb teavitada aga vallavalitsust.
Vabastuseks ei sobi põhjendus, et viin jäätmed kuskile mujale jäätmekonteinerisse või et kasutajal ei teki jäätmeid!
Tõendamiseks tuleb vajadusel taotlusele lisaks esitada tõendid kinnistu elektritarbimise andmed eelneva aasta kohta, v.a juhul kui kinnistu on seni kasutuses olnud. Enne otsuse tegemist kontrollib ametnik esitatud tõendeid ja asjaolusid ning kaalub, kas vabastada või mitte.
Otsus edastatakse Eesti Keskkonnateenused AS–le. Vabastus on tähtajaline ning lõpeb korralduses/käskkirjas antud tähtaja möödumisel.
Jäätmevaldaja, kes on saanud jäätmeveost ajutise vabastuse, peab vastavalt jäätmeseaduse nõuetele esitama iga aasta 20. jaanuariks kohaliku omavalitsuse üksusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kirjaliku kinnituse peavad esitama need vabastuse saanud jäätmevaldajad, kes on saanud jäätmeveost pikaajalise vabastuse. Kinnituse esitamata jätmisel rakendub alates 21.jaanuarist korraldatud jäätmevedu.
Korraldatud jäätmeveost vabastamise taotlus
ÜHISMAHUTI KASUTAMISE VÕIMALUS
Ühismahutit on lubatud kasutada üksnes lähestikku asetsevatel kinnistutel või kruntidel või ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks samuti valla territooriumil mitut kinnistut omavatel jäätmevaldajatel.
Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu või jäätmekäitluslepingu sõlmimine kohustuslik. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik ühismahutit kasutavad jäätmevaldajad, hõlmatavad kinnistud, jäätmekäitluse eest vastutav isik ja ühismahuti asukoht.
Jäätmevaldaja, kes kasutab lepingu alusel teise jäätmevaldajaga ühismahutit, on kohustatud sellest teavitama vallavalitsust.
Olmejäätmete konteineri ühiskasutuse kokkuleppe vorm
ARVESTUSE PIDAMINE JÄÄTMEREGISTRIS
Jäätmevaldajate üle peetakse arvestust vallavalitsuse poolt peetavas jäätmevaldajate registris, vedaja teostab vedusid registriandmete alusel. Jäätmevaldajana kantakse registrisse üldjuhul kinnistu omanik ning tema kontaktaadressiks rahvastikuregistris olev aadress. Juhul, kui jäätmevaldaja soovib kontaktaadressiks muud aadressi, tuleb sellest informeerida vallavalitsust.
Kortermajades, kus on korteriühistusu kantakse jäätmevaldajana registrisse korteriühistu. Kortermajades, kus korteriühistu puudub, kantakse jäätmevaldajatena registrisse kõik korteriomandite omanikud või kinnistu kaasomanikud, kui vallavalitsusele ei ole antud infot ühise jäätmevaldaja/maja esindaja kohta.
Kinnistu omanikuga kokkuleppel võib jäätmevaldajaks olla ka muu isik, näiteks üürnik või kinnistul tegelikult elav muu isik. Sel juhul tuleb tegeliku jäätmevaldaja andmed edastada vallavalitsusele.
Lääne-Nigula Vallavalitsuse jäätmeregistri pidaja kontaktandmed:
telefon 5350 2844
e-post aivi.heinleht@laanenigula.ee
KÜSIMUSTE TEKKIMISEL VÕTKE ÜHENDUST
Majandus ja arendusosakonna juhataja Olev Peetris, olev.peetris@laanenigula.ee, telefon 504 9561
Kullamaa ja Martna osavallavanem Katrin Viks, e-post katrin.viks@laanenigula.ee, telefon 5380 3207
Noarootsi ja Nõva - keskkonnaspetsialist Aivi Heinleht, e-post aivi.heinleht@laanenigula.ee, telefon 5350 2844
TEKSTIILIJÄÄTMED
Kogu kasutuskõlblik tekstiil ja tekstiilijäätmed eraldi!
Kui riided, jalanõud või muud tekstiilid ei ole enam kasutuskõlblikud, tuleb need viia tekstiilijäätmete kogumiskohta. Hallitanud, kopitanud või koitanud tekstiilijäätmed viska segaolmejäätmete konteinerisse. Hügieenilistel põhjustel pane segaolmejäätmete konteinerisse ka aluspesu, sukkpüksid ja sokid.
Kasutuskõlblik tekstiil
Kui sul on kodus terved ja puhtad riided või jalanõud, mida endal enam vaja ei lähe, vii need lähimasse riidekonteinerisse või kasutatud rõivaste poodides asuvatesse kogumiskastidesse.
Parim, mida siiski teha, on igal võimalusel vältida tekstiilide jäätmeks muutumist. Kui tekstiile tõesti enam kanda või kasutada ei saa - näiteks on särk muutunud auklikuks või püksid siit-sealt kulunud - võib neid pakkuda ka näiteks kaltsuvaipade kudujatele või muudele käsitööseltsidele. Samuti on võimalik rätikuid, kodutekstiili, patju ja tekke annetada loomade varjupaikadele, kes neid hea meelega veel viimast korda kasutavad.
| Tahan ära anda | Kuhu viia | Mida jälgida |
| KASUTATUD TEKSTIIL | MTÜ Riidepunkt rohelised konteinerid asuvad: |
|
| KASUTATUD TEKSTIIL (väärindamist vajav tekstiil) | MTÜ VÄÄRINDUSKESKUS "TEKSTIILITAKSO" |
|
| TEKSTIILIJÄÄTMED (kasutuskõlbmatud, mida ei saa uuesti kasutada) | Pane segaolmejäätmete konteinerisse | Sobivad tekstiilid, mis on:
|
| TEKSTIILIJÄÄTMED (kasutuskõlbmatud, mida ei saa uuesti kasutada) | Vii jäätmejaama ohtlike jäätmete konteinerisse | Sobivad tekstiilid, mis on:
|
| TÖÖSTUSES TEKKINUD TEKSTIILIJÄÄTMED | Võta ühendust jäätmekäitlejaga, kellega vastav leping sõlmida | Tööstuses tekkinud tekstiilijäätmeid segaolmejäätmetesse panna ei tohi. |
BIOJÄÄTMETEST
JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRJA KOHASELT:
- loetakse biojäätmeteks biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid ning biolagunevaid söögi- ja sööklajäätmeid;
- üksikelamud ja kuni 3 korteriga kinnistud saavad jäätmevaldajad kas kompostida kohapeal kompostris või koguda liigiti kogumismahutisse (mille jäätmevedaja regulaarselt ära veab);
- NB! Võimalik on ühiselt komposteerida lähestikku asetsevatel kinnistutel, selleks tuleb saata teavitus valda;
- alates 4 korteriga elamul tiheasustusalal peab olema kogumismahuti, mis tellitud vedaja poolt;
- kogumismahutit peavad omama ka toitlustusettevõtted, toidupoed ja toitlustust pakkuvad asutused, nagu lasteaiad, koolid ja hooldekodud;
- muud asutused ja ettevõtted saavad oma biojäätmed kas kompostida kohapeal või liigiti koguda kogumismahutisse;
- kogumismahuti suurus varieerub vastavalt soovile 80-240 liitrit ja tühjendama peab iga 14 päeva tagant;
- NB! Uued biojäätmete veo korraldatud reeglid jõustuvad uue kontsessiooniperioodi hakul.
KOMPOSTIMISE REEGLID:
- Kompostida tohib oma kinnistu piires.
- Tiheasustuses võib kompostida lahtiselt aunas haljastujäätmeid, külla aga söögijäätmeid peab kompostima kinnises kaanega suletavas kompostris.
- Hajaasustuses võib nii haljastujäätmeid kui ka söögijäätmeid kompostida lahtiselt aunas, seejuures pidage silmas, et söögijäätmed tasub katta sellisel juhul haljastujäätmetega, et vareseid ja muid loomi ligi ei meelitaks.
- Kompostimise asukoht tuleb valida selliselt, et oleks 3 meetri kaugusel naaberkinnistu piirist, kui ei lepita kokku teisiti ja vähemalt 10 meetri kaugusel kaevust ning järgida tuleb üldisi veekaitsenõudeid.
- Kompostimisel tuleb tagada, et toimiksid aeroobsed lagunemisprotsessid ehk tagada tuleb õhu juurdepääs, muidu läheb nõu sisu roiskuma ja haisema.
- Toimiva kompostri leiab edukalt aianduskauplustest või saab ka ise ehitada nt kasutatud puitlaudadest jne. Soovitav on põhja panna näriliste kaitseks võrk, isegi külgedelegi, kui lauavahed jäävad natuke laiemaks.
KUIDAS KOMPOSTIDA?
- Õpetusi on mitmesuguseid, kuid meeles peab pidama põhireeglit – õhu juurdepääs peab olema piisavalt tagatud – st esimese kihina võib põhja panna peeneid oksi, kuiva rohtu, puulehti. Siis juba söögijäätmeid ja märjemat kraami, siis jälle nt haljastujäätmeid. Et oleks tagatud piisav segatus. Teine põhireegel on tagada teatud niiskustase – ei tohi olla liiga märg ja liiga kuiv. Eks kompostimise meisterlikkus tuleb ajapikku ja eksperimenteerides ja pole viga kui esimene kord ei õnnestu.
- Muus osas on kompostimine lihtne – alumistes kihtides tekib esimesena kompostmuld, mida saab kasutada ka uue komposti vahekihiks või kusagil peenras mullaga segades, mis parandab mulla toitainelist väärtust.
- Kui pakub rohkem huvi, siis aitab ka www.kompostiljon.ee
Arvestades, et jäätmemajandus läheb keerulisemaks ja riigipoolset kontrolli tehakse üha rohkem, siis on suureks abiks kui kõik, kes kompostivad, annaksid sellest teada kas läbi jäätmeregistri iseteeninduse: https://evald.ee/läänenigulavald/app/jaatmekaitlus
VÕI otse keskkonnaspetsialist tel. 5350 2844.
KASULIKUD TEADMISED JA LINGID
Kõik liigiti kogumise juhendid eesti, vene ja inglise keelsetena on leitavad siit.
Jäätmete liigiti kogumise juhend viipekeeles leiad siit.
Kuhu viia jäätmed, näiteks nagu vanad riided, elektroonika, mööbel, nõud või taaskasutatavad jäätmed nagu taara, vanapaber, ehituspraht jms? Kaardirakendus «Kuhuviia» juhatab Sind õigesse kohta.
LIHTSAD NIPID JÄÄTMETEKKE VÄHENDAMISEKS
-
Kasuta postkastil „Ainult tellitud post" kleebist. Seda kleebist saab postkontoritest tellida kohapeal, helistada Omniva klienditeenindusse numbril 661 6616 või täita vastav vorm: https://www.omniva.ee/era/abiinfo/reklaamivorm.
-
Joo rohkem kraanivett. Eelista seda poes müüdavale pudeliveele.
-
Osta poest seda, mida sul vaja läheb. Ära osta „allahindlustelt" asju, mida sa tegelikult ei vaja.
-
Kilekoti asemel saab kasutada riidest või paberist kotti. Väldi väikeseid „kilekotikesi".
-
Vali võimalikult vastupidavad ja parandamiskõlblikud tooted.
-
Et vältida toidujäätmete tekkimist, kontrolli „parim enne" kuupäevi ja endale portsjonit valides ära söö silmadega ning toidu valmistamisel kasuta ära ülejäägid.
-
Prindi vähem, kasuta võimalusel kahepoolset printimist. Kasutatud paberilehe puhas pool kõlbab mustandite kirjutamiseks ja lastel koolitööde tegemise tarbeks.
-
Kui võimalik, harju kasutama arvutit ning elektroonilist posti – iga kirja ja dokumenti ei pea välja trükkima. Kui vaja, salvesta elektroonilised kirjad arvuti kõvakettale.
KORDUSKASUTA
-
Anneta vanad riided ja mänguasjad.
-
Osta kasutatud tooteid (riided, raamatud, mänguasjad, mööbel, elektroonika).
-
Võta poodi oma kott kaasa.
-
Vaheta asju sõprade ja tuttavatega.
-
Korduskasuta kontoritarbeid või anneta need koolidele, sotsiaalsetele ettevõtetele või taaskasutuskeskustele.
-
Laena tööriistu.
-
Kasuta vanu esemeid ja materjale loominguliselt, et anda neile uus elu.
-
Eelista patareide asemel akusid ja muid taastäidetavaid tooteid.