Noarootsi on lahutamatult seotud merega, rannajoont on siin kokku üle 100 km. Suuremad saared on Osmussaar (Odensholm) 481 ha, Mõisasaar (Hovsgrundet; Rikolgronne) 15 ha, Umpasaar (Hompa) 8,7 ha ja Ulasrahu (Olasaurn) 6,8 ha. Noarootsi asustasid ennesõjaaegsel ajal rannarootslased, kes on siinsesse ajalukku jäädvustunud muuhulgas kakskeelsete kohanimedega- Noarootsi küladele on kinnitatud nii eestipärased ametlikud nimed kui rootsikeelsed rööpnimed.  Kultuuriliselt on kulgedes põnev jälgida kakskeelseid kohanimesid, pärandit rannarootslastest, kes enne Teist maailmasõda moodustasid paiguti koguni üle poole elanikkonnast. Kui juba oled siinkandis, mine vaata ka Österby sadamamuuli ja pritsikuuri, Pürksi mõisahoonet ja parki,  Noarootsi kirikut, Ramsi poolsaart, Saare mõisa. Päevamärgid, mis on laevasõidu ohutust tagavad ja orienteerumist kergendavad tornikujulised ehitised kaldal või madalas vees, on ainulaadsed Eestis. Need maakividest ehitatud tervikkoonustornid on aastast 1910. Alumise märgi kõrgus maapinnast 7 m, ülemise märgi kõrgus 11,9 m, märkide vahekaugus 416 m. Kohalikust materjalist ehitatud päevamärkidel on tähtsus mere-kultuuriajaloo seisukohalt. Tänapäeval on päevamärgid navigatsiooni seisukohalt oma tähtsuse kaotanud. Telise päevamärgid on muinsuskaitse all.