KÜLAVANEM- KES TA ON JA MILLEKS TEDA VAJA PEAKS OLEMA?

Lääne- Nigula vallavolikogu võttis vastu määruse, millega kehtestati aleviku- ja külavanema statuut. Aleviku või külavanem on elanike ühiste huvide esindaja, ning kogukondliku identiteedi kandja. Oluline roll on külaelanikele info vahendamine vallavolikogu, vallavalitsuse jm ametiasutuste vahel.

Sageli küsitakse, milleks meile veel külavanem, meil on külas mitu aktiivset seltsi? Seltsitegevus põhineb teistel põhimõtetel. Sageli koonduvad seltsitegevusse kitsama huvigrupi inimesed ja ühes külas võib olla mitu aktiivset ja edukat seltsi erinevatest valdkondadest ( nt kultuuriselts, spordiselts, mahetoidu selts jne ) ja asutustel on  keeruline koostööd teha ja infot vahendada ühte külasse/ asulasse erinevate seltside kaudu. Külavanema roll on tegeleda külaelu teemadega, mis on oluline lahendada külaelu tervikust lähtudes.

Kuidas külale külavanem tekib?  Küla- või alevikuselts või vähemalt 3- liikmeline külaaktiiv kutsub kokku küla üldkoosoleku ja vanema valimine toimub salajasel hääletamisel üldkoosolekul. Üldkoosolekul vormistatud protokoll ja osalenute nimekiri esitatakse vallavalitsusele teadmiseks. Külavanema kandidaadiks saab olla vähemalt 18 aastane hääleõigusega kodanik, kellel on elukoharegistri andmetel selles külas alaline elukoht või elamiseks kasutatav kinnisvara ja võimalike huvide konflikti vältimiseks ei tohi külavanema kandidaat  olla Lääne- Nigula vallavalitsuse ametnik.

Millised on valitud külavanema õigused ja kohustused? Külavanemalt eeldatakse head koostööd külaelanikega, siis ta omab ülevaadet oma külas toimuvast ja teab külaelanike soove ning vajadusi ning tal on õigus esindada oma küla või asulat vallavolikogus, vallavalitsuses, riigiasutustes jm. Ta saab sõnaõigusega osaleda volikogu, osavallakogu ja kogukonnakogu istungitel ning nõuda oma külaelanike huve puudutavate teemade arutamist.

Kuidas külavanem teab, milliseid teemasid on vaja lahendada? Et saada teada, millised valdkonnad vajavad lahendamist, kutsub kokku elanike koosolekuid. Koosolekul arutatakse võimalikud lahendused läbi ja külavanem teeb ettepanekud volikogule, vallavalitsusele või asutustele, kes vastava valdkonnaga tegelevad. Vanemal on õigus teha oma küla nimel ettepanekuid vallaeelarvest rahaliste vahendite eraldamiseks.

Külavanemal on ka õigus teha elanikele märkusi ja juhtida tähelepanu probleemidele, mis puudutavad küla heakorda, avalikku käitumist jne.

Vanemal on kohustus vähemalt üks kord aastas korraldada elanike üldkoosolek ning seal anda elanikele ülevaade tehtud tööst, samuti on tal kohustus teavitada vallavalitsust teatavaks saanud sotsiaalsetest probleemidest ja hädaolukordades külas.  Vanem edastab elanike soovid ja ettepanekud ning üldkoosoleku otsused vallavolikogule, vallavalitsusele ja vajadusel muudele asutustele ning teavitab elanikke saadud vastustest.

Kui külavanem on valitud, kas siis taganemisteed enam ei ole ja igal juhul tuleb 4 aastat seda rolli kanda?  Vanemal on igal ajal õigus ise külavanema rollist loobuda või kui külaelanikud arvavad, et mingil põhjusel oleks vaja külavanem vabastada, siis vähemalt 10 % elanike nõudmisel kutsutakse kokku külakoosolek ja salajase hääletamise tulemusena saab vanema vabastada.

Kas külavanem peab oma ametit tasuta? Kui vallavalitsus on andnud vanemale konkreetse ülesande täita, siis sõlmib vallavalitsus vanemaga kokkuleppe ja need kulud hüvitatakse  valla eelarvest.

Mis saab nendest külavanematest, kes enne valdade ühinemist ametisse said?  Need külavanemad, kes olid valitud endistes valdades toiminud korra alusel on ametis senikaua kuni nende volitused kehtivad, kuid mitte kauem kui 4 aastat uue määruse jõustumisest, seega siis kuni 10.02. 2022.

 

Lääne-Nigula valla aleviku ja külavanema statuut

Lääne-Nigula valla kogukonnakogude statuut