Tasuta õigusabi osutamisest erivajadustega inimestele

Selle aasta novembris täitus Eesti Puuetega Inimeste Kojal ja SA Õigusteenuste Bürool
poolteist aastat, kus üle Eesti on jagatud erivajadustega inimestele tasuta õigusabi. Tänu
Justiitsiministeeriumi rahastusele saame osutada sihtgrupikeskselt disainitud teenust, mis
on kavandatud lahendama keskmise, raske ja sügava puudega isikute õigusmuresid. Alates
selle aasta detsembrist on teenus laienenud ka Läänemaale. Edasi loe siit:
____________________________________________________________________________

Toimetulekupiir tõstetakse 150 euroni

Valitsus kiitis tänasel kabinetiarutelul heaks tõsta toimetulekupiir 2019. aastal 150 euroni. Rohkem infot loe siit:

_____________________________________________________________________________

Sotsiaalkindlustusamet muutis abivahendi kaardi taotlemise lihtsamaks

Sotsiaalkindlustusamet muutis 5. novembrist isikliku abivahendi kaardi ja selle duplikaadi saamise lihtsamaks. Kui varem tulid inimesed kaardi taotlemiseks ameti klienditeenindusse, siis nüüdsest on võimalik seda teha ameti kodulehel. Rohkem infot loe siit:

_____________________________________________________________

Omavalitsused aitavad tööturult ja haridusest eemale jäänud noori

Üle Eesti toimus noortegarantii tugisüsteemi teine seire ning 39 kohalikku omavalitsust alustavad võimalike abivajavate noortega ühenduse võtmist. Noortegarantii tugisüsteemi eesmärk on pakkuda tuge 16-26-aastastele noortele, kes soovivad abi ja on mistahes põhjustel eemale jäänud tööturult või hariduse omandamisest.
Registrite info põhjal selgus, et seires osalenud kohalikes omavalitsustes oli 8407 potentsiaalselt abivajavat noort, kellega kohaliku omavalitsuse juhtumikorraldajad võivad ühendust võtta. Juhtumikorraldaja täpsustab noore abivajaduse ning kontakti võtmisel võib ka ilmneda, et noor ei vaja abi.
„Tugisüsteemiga liitumine on kohalikule omavalitsusele vabatahtlik, kuid tegemist on hea võimalusega panustada oma piirkonna noorte abistamisse, et toetada noorte iseseisvat toimetulekut, hariduse omandamist, töövalmiduse suurendamist ning tööturule minekut," ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. „Kevadel läbi viidud pilootprojekt aitas välja selgitada, kui palju erinevates piirkondades abivajavaid noori on. Nüüd tuleb tööd jätkata."
Kevadel alustasid noortegarantii tugisüsteemi kasutamist 36 kohalikku omavalitsust. Nelja kuu jooksul jõudsid seires osalenud omavalitsused võtta ühendust ligi poolte nimekirjas olnud noortega. Täpsem abivajadus selgitati välja 18% ehk 560 pöördumise saanud noorega, kellest 5% ehk 156 noort, tunnistasid, et vajavad haridustee jätkamisel või töö leidmisel abi.
„Nii Tartu kui ka teiste omavalitsuste juhtumikorraldajate senine kogemus näitab, et tegu on väga mitmekesise sihtrühmaga, kus esmane kontaktivõtt ja usaldussuhte loomine on otsustava tähtsusega. Noorte vajadus toe järele väga erinev, on neid, kes soovivad lihtsalt täiendavat informatsiooni edasiõppimise või töötamise kohta, aga on ka neid, kelle puhul ei saa õppimisest või tööle asumisest üldse rääkidagi, sest esmalt tuleb lahendada eluaseme, tervise või sotsiaalse võrgustikuga seotud murekohad," ütles Tartu Linnavalitsuse juhtumikorraldaja Kelli Ilisson.
Tema sõnul vajatakse abi nii seadusandluses orienteerumisel, toetuste taotlemisel kui ka teenustele jõudmisel. Seega peab inimene, kes noortega ühendust võtab ja abi pakub, tegema tihedat koostööd erinevate osapooltega. Olulised on nii individuaalne töö noorega ja juhtumikorraldus kui ka valdkondadeülene koostöö.
Võrreldes kevadega jätkavad noortele abi pakkumist 25 kohalikku omavalitsust, lisandunud on 14 uut tulijat. 11 omavalitsust on otsustanud noortegarantii tugisüsteemi kasutamist mitte jätkata, levinud põhjusena tuuakse välja ressursside puudust, mis takistab abivajavatele noortele toe pakkumist. Lisaks on üle-Eesti veel 29 kohalikku omavalitsust, kes noortegarantii tugisüsteemi hetkel ei kasuta, seega on tulevikus mitmetes regioonides võimalik oma piirkonna noortele pakutavat tuge suurendada ja süsteemiga liituda.
Noortegarantii tugisüsteemiga liitumise kohta saab lähemalt lugeda Tööelu portaalist

_____________________________________________________________

Eesti Puuetega Inimeste Koja partner Sihtasutus Õigusteenuste Büroo (ÕTB) osutab Haapsalus TASUTA ÕIGUSABITEENUST Haapsalu, Lääne-Nigula valla ja Vormsi valla ERIVAJADUSEGA INIMESTELE

§        ÕTB on tasuta õigusabi teenust osutanud juba 18 aastat, meil on kompetentsed ja kogemustega töötajad.

§        Oleme valmis abistama erivajadusega inimesi nende elukondlike õigusmurede lahendamisel (pereasjad, eluase,

töövaldkonna küsimused, võlad, toetused, teenused jms.).

§        Erivajadusega isiku huvides võivad juristi poole pöörduda  ka sihtgrupi pereliikmed (omastehooldajad) või volitatud isikud.

§        Kohtumised juristiga toimuvad kord kuus Läänemaa Puuetega Inimeste Kojas aadressil

Kastani 7, Haapsalu ning vajadusel ka veebisilla (Skype) või telefoni vahendusel.

§        Nõustamisaja broneerimiseks vajalik eelregistreerimine ÕTB telefonil 5385 0005.

Lisainfo:  ÕTB veebilehelt www.otb.ee    

EPIKoja veebilehelt http://www.epikoda.ee/tegevus/oigusnoustamine

  Nõustamispäevi toetab EV Justiitsministeerium


----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Alates oktoobrist saad taotleda riigipoolset soodustust elektrilise ratastooli ja kaasaskantava kaldtee hüvitamiseks

Elektrilise ratastooli või kaasaskantava kaldtee taotlemiseks mine eriarsti, füsioterapeudi või tegevusterapeudi juurde, kes tuvastab abivahendi vajaduse ja väljastab tõendi. Kaldteede vajaduse võib tuvastada ka perearst. Kui nende abivahendite vajadus on kirjas rehabilitatsiooniplaanis, siis eraldi tõendit vaja ei ole. Rohkem infot loe siit

__________________________________________________________________________________________________

Tasuta õigusabi

Eesti Õigusbüroo OÜ koostöös Justiitsministeeriumiga pakub Eestis elavatele inimestele tasuta õigusabi. Abi saavad kõik Eestis elavad inimesed, kelle keskmine brutosissetulek jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud keskmise brutosissetuleku 1,5-kordsele määrale (s.o alla 1 801 euro).

Õigusabi osutatakse füüsilistele isikutele väheste eranditega kõikides juriidilistes küsimustes ja kõikides vormides: konsultatsiooni telefoni teel, kontoris, veebis, e-kirja teel; dokumentide koostamine (lepingud, nõudekirjad, kirjadele vastamine); esindamine ametiasutustes ja kohtutes. Üksikud valdkonnad, milles Eesti Õigusbüroo tasuta õigusabi ei osutata, on leitavad siitRohkem infot leiad siit.

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

 

Enne lapsele uue abivahendi ostmist proovi seda üürides


Erivajadustega laste vanematel tuleb kooliaasta alguses lisaks koolitarvete ostmisele  pöörata tähelepanu ka oma lastele sobivate abivahendite soetamisele. Invaru abivahendikeskuse lasteterapeudid Helena Lõune ja Piret Kaasiku soovitavad aga abivahendi sobivuses veendumiseks selle ostuga mitte kiirustada ning abivahendit võimalusel esmalt pigem üürida.
Invaru abivahendikeskuse spetsialistid on nõustanud Eestis sadu liikumiserivajadusega lapsi ja nende peresid, et aidata leida neile sobiv abivahend. "Abivahendi vajadust ja erinevaid lahendusi tasuks esmalt hinnata koos terapeudi ja tehnikuga," soovitab Lõune, lisades, et ostuga ei maksa kiirustada, kuna abivahendit üürides selgub selle tegelik sobivus lapsele. "Abivahendi üürimine on mugav ja soodne viis parima lahenduse leidmiseks, seda eriti väikelaste puhul, kes kasvavad kiiresti ning kelle vajadused võivad sellest tulenevalt üsna kiirelt muutuda."

Parima lahenduse leidmiseks kutsu spetsialistid koju
Invaru lasteterapeudid tõid välja, et sageli ei tea lapsevanemad, et Invaru terapeudid ja tehnikud on valmis külastama peresid ka nende kodus, lasteaias, koolis või päevakeskuses üle terve Eesti. "Visiitidel on meie terapeutidel abivahendid juba kaasas ning laps ja pere saavad selle sobivust kohapeal proovida. Sageli saame kaasa võetud abivahendi ka kohe kliendile üüriks väljastada," räägib Kaasiku. Ta lisab, et koos terapeudi ja tehnikuga reguleeritakse abivahendi mõõdud vastavalt lapse vajadustele ja  õpetatakse peredele ka vahendi õiget kasutamist. Kõik üüritavad vahendid läbivad terapeutide kinnitusel enne n-ö uuele ringile minekut desinfitseerimise-puhastamise ja tehnilise kontrolli.
Laste ja nende perekondade vajadused on väga erinevad, lisaks mängivad abivahendite valikul olulist rolli nii kodune kui kooli õpikeskkond. "Abivahendeid kasutab iga laps just seal, kus ta viibib, sellest tulenevalt on oluline õpetada abivahendite kasutamist ja kohandamisvõimalusi ka lapse tugivõrgustikule. Tihti on lapsevanematel soov abivahendeid kasutada nii kodus kui ka koolis, seega tekib vajadus kahe ühesuguse abivahendi järgi," ütleb Kaasiku.

Vanemate teadlikkus abivahendite osas on kasvanud
Invaru abivahendikeskuse 25-aastane tegutsemiskogemus näitab, et vanemate teadlikkus lastele mõeldud abivahenditest on märgatavalt kasvanud. "Täna osatakse küsida väga konkreetseid lahendusi. Meie terapeudid ja tehnikud lähenevad igale lapsele individuaalselt ning abivahendid valitakse koostöös vanematega igale lapsele personaalselt," sõnab Lõune.
Üheks populaarsemaiks tooteks on Invaru lasteterapeutide sõnul eriiste, mis tagab lapsele õige istumisasendi ning kõrguse, toestab keha ja vajadusel pead. Eriistmetele on võimalik lisada ka ette laud, küljetoed, käetoed ning erinevaid kinnitusrihmasid keha ja istumisasendi toetamiseks.
Teiseks levinud tooteks on lasteterapeutide sõnul kärud, mis lihtsustavad transporti nii kodust kooli kui ka õpikeskkonna siseselt. Saadaval on erinevaid kärusid, lähtuvalt toestusvajadusest - kergkärud, vähem toestust vajavatele lastele ning suuremate kohandusvõimalustega kärud, mille abil saab istumisasendit enam toestada.
Erivajadustega lapsi ning nende vanemaid nõustavad Lõune ja Kaasiku tuletavad lapsevanematele meelde, et uue kooliaasta alguses tuleks tähelepanu pöörata nii abivahendi seisukorrale kui ka soodustingimustel soetamiseks vajalike dokumentide olemasolule. "Kindlasti tuleks veenduda ka selles, et ega abivahend pole suvega lapsele väikseks jäänud ning vajab seetõttu reguleerimist või kohandamist," rõhutab Lõune

Abivahenditele saavad soodustust kuni 16-aastased lapsed kehtiva puudeotsuse ja arstitõendiga, milles on välja toodud abivahendi vajadus. 16-26-aastased õpilased ja üliõpilased saavad 90% riigipoolset soodustust, kui neil on olemas kehtiv puudeotsus, koolitõend ning abivahendi vajadust näitav arstitõend. Abivahendeid saab väljastada, kui eelmainitud dokumendid on kaasas koos isikliku abivahendi kaardiga.
25. tegevusaastat tähistav Invaru abivahendikeskus on liikumiserivajadustega inimeste abivahenditele spetsialiseerunud valdkonna suurim ekspert Eestis. Üle Eesti kaheksas linnas asuvates teeninduspunktides käib igal kuul kuni 10 000 abivajajat. 
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------