Lääne-Nigula vald on astunud olulise sammu ettevõtjate kaasamiseks ja nendega tihedama koostöö loomiseks. 22. novembril 2024 kogunesid Risti multifunktsionaalses keskuses üle kolmkümne Lääne-Nigula valla ettevõtja, kogukonna liikme ja vallavalitsuse esindaja, et arutada koostöövõimalusi ning vaadata ühiselt tulevikku. Tegemist oli esimese sellelaadse kohtumisega Lääne-Nigula vallas.

30. oktoobril 2024 toimunud Ettevõtlusseminar Oru kultuurisaalis, mida juhtis Oru osavallavanem Janek Loorens, pani aluse järgnevatele kohtumistele ettevõtjate ja kohaliku omavalitsuse vahel. Seminar tõi kokku ettevõtjad ja majandushuvilised, kes arutlesid kaasaegsete äritrendide ning kohalike koostöövõimaluste üle. Mõlema kohtumise eesmärk oli tugevdada sidet ettevõtjate ja omavalitsuse vahel ning soodustada avatud dialoogi.

22.novembri kohtumise avas vallavanem Janno Randmaa tervitussõnadega, tuues välja, et ettevõtjad on valla elu ja arengukeskkonna lahutamatu osa. Seejärel andis ta ülevaate kohaliku omavalitsuse ülesannetest ja vastutusest, tuginedes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele (KOKS §6). Lisaks tutvustas vallavanem ettevõtjate seas läbi viidud küsitluse tulemusi, mis annavad väärtusliku ülevaate ettevõtjate ootustest ja vajadustest.

Randmaa tõdes, et senini on ettevõtjate kaasamine kohaliku elu edendamisse olnud pigem tagaplaanil. „Ettevõtjad on kohaliku elu edendamisel olulised partnerid. Kahjuks peame tunnistama, et nende kaasamine meie tegevustesse on seni olnud tagasihoidlik, kuid selle kohtumisega soovime alustada selle parendamist," ütles vallavanem, viidates tihedamale koostöövajadusele. Ta rõhutas, et kohalike ettevõtjate panus on hädavajalik, et täita kogukonna majanduslikke ja sotsiaalseid vajadusi. „Tööandja kohalikule elanikule tähendab elu püsimist maal," sõnas Randmaa. Ta lisas, et läbi tugevama koostöö on võimalik luua uusi arenguvõimalusi, toetada kohaliku majanduse kasvu ja tagada kogukonnale vajalikud teenused.

Ettevõtjate küsitlus, mille viis vallavalitsus läbi ajavahemikul 25.10-15.11.2024, tõi esile mitmeid prioriteete, millele vald peaks keskenduma ettevõtluskeskkonna parandamisel. Peamiseks vajaduseks peeti esmajärjekorras korras teid ja koostööd planeerimistegevustes ja piirkonna tutvustamist ja reklaamimist. Samuti peeti tähtsaks ettevõtjate kaasamist strateegilisse planeerimisse  ja ettevõtete tunnustamist. Tähelepanu vajavad ka munitsipaalelupindade loomine ning tööstusalade arendamine, et tagada sobivad töö- ja elukeskkonnad. Pakiautomaatide teenuse kättesaadavus ja toimiv ühistransport tõsteti esile logistika ja liikuvuse parendamiseks. Nõustamine erinevate lubade menetluses näitab vajadust sujuvama asjaajamise järele. Ettevõtjate ootus on, et  vallavalitsus arendaks avatud suhtlemist ja kiiremat, selgemat asjaajamist.

Küsitlus puudutas ka Lääne-Nigula valla arengukavas kirjeldatud eesmärkide toetust ettevõtluse arengule. Küsitlusest selgus, et Lääne-Nigula valla arengukava eesmärgid ei vasta ettevõtjate ootustele ja neid ei peeta piisavalt toetavaks ettevõtluse arendamisel. Samuti ilmnes, et paljud ettevõtjad ei ole arengukavaga piisavalt kursis või tajuvad seda pigem teoreetilise dokumendina, millel puudub reaalne mõju. Kohalolijad tõid ettepanekuna välja, et arengukavale on vaja juurde lisada rakenduskava, mis toetaks ettevõtjate tegevust, pakuks selgemaid ja konkreetsemaid lahendusi.

Kaja Rüütel ja Marelle Saar Sihtasutusest Läänemaa tutvustasid oma ettekannetes toetusvõimalusi ning projekte, mis on suunatud noorte ettevõtlikkuse arendamisele ja ettevõtjate toetamisele. SA Läänemaa töötubade kaudu on noorte huvi tehnoloogia ja inseneeria vastu märkimisväärselt kasvanud. Rüütel rõhutas, et noorte ettevõtlikkuse toetamine on pikaajaline investeering, mis loob tugeva aluse kohalikule tööjõuturule ning kutsus ettevõtjaid üles osalema õppetubade läbiviimisel ja oma tegevuse tutvustamisel. Ettevõtjad tundsid huvi, kui paljud noored peale kutseõpet suunduvad oma õpitud erialale tööle.

Ettevõtluskonsultant Marelle Saar tutvustas SA Läänemaa poolt pakutavaid võimalusi ettevõtjate toetamiseks, esitles tööstusalade lehte investinvest.ee ja ka Läänemaa Oma märgist. Märgise kohta saab täpsemalt uurida SA Läänemaa kodulehelt. Saar kutsus üles julgelt pöörduma ja abi küsima, sest sihtasutuse üks tegevustest on nii alustavate kui ka tegutsevate ettevõtjate tasuta nõustamine.

Arutelude käigus tõsteti esile mitmeid olulisi teemasid, mis mõjutavad piirkonna ettevõtluskeskkonna ja kogukonna arengut. Lääne-Nigula vald kui hajaasustatud piirkond peegeldab hästi tõsiasja, et maal elades tuleb olla iseseisev ja leidlik, kuid just koostöö ja kogukonna tugi võivad luua tingimused, mis toetavad meie inimesi ja ettevõtteid.

Üheks põhiprobleemiks nimetati kvalifitseeritud tööjõudu – kui tööjõudu oleks piisavalt, suudaksid ettevõtjad ise vajaliku väljaõppe pakkuda. Samuti rõhutati teede hoolduse kvaliteedi olulisust – kui töö ei ole korralikult organiseeritud kõrgemal tasandil, siis jääb see tihti tegemata.

Paliveres toodi välja taristu piirangud, sealhulgas elektrivõimsuse, energia, transpordi ja interneti puudujäägid, mis pidurdavad piirkonna arengut. Siin leiti, et vald ja ettevõtjad peaksid ühiselt lahendusi otsima. Oluliseks teemaks peeti ka munitsipaalelupindade puudumist – töötajad tuleks, kuid neil pole kus elada. Toodi esile, et Palivere piirkonnas on noortel peredel soov tagasi tulla, sest tänapäeval on suures osas võimalik teha ka kaugtööd, kuid puuduvad elamukrundid ja tingimused oma elu alustamiseks. Elamukruntide arendusse panustamine tooks tagasi (ja juurde) noori peresid ning ka lapsi lasteaedadesse ja koolidesse.

Ettevõtlustoetuse taastamise ettepanek tõsteti esile kui võimalus, mida ei nähta üksnes rahalise abivahendina, vaid ka tunnustusena ja motivatsioonina ettevõtjatele panustada avalikku hüvangusse. Näiteks võivad ettevõtjad toetuse abil algatada projekte, mis parandavad elukeskkonda, loovad uusi võimalusi kohalikele elanikele või aitavad kaasa üldisele heaolule ja arengule piirkonnas. Vallavanem tõi arutelus esile ka stipendiumivõimaluse, mille kaudu saaksid ettevõtted ja omavalitsus ühiselt toetada oskustööliste täiendõpet.

Töökohtade loomisel on teemakohane ka kohaliku ressursi (maavarad) väärindamise potentsiaali kasutamine, kuid sisuline koostöö Keskkonnaameti ja omavalitsusega on väga oluline, et mõistetaks võimalusi ja vajadusi. Raudtee tulekut piirkonda tõsteti esile kui võimalust edendada piirkonna majanduslikku arengut ja parendada liikumisvõimalusi. Kõneainet pakkus ka koostöövorm, mis kohapeal otseselt töökohti ei loo, aga panustab toetustega kohaliku elu arengusse või võimaldab taastuvenergia tootmisest saada kasu kohalikult ettevõtjal.

Kui suuremad ettevõtjad seisavad silmitsi tööjõupuudusega, siis väiksematel ettevõtjatel kerkivad esile teistlaadi väljakutsed. Linnades on ettevõtjatel oma spetsiifilised probleemid, kuid hajaasustatud piirkonnas nagu meil, on need hoopis teistsugused ja kohalike oludega tihedalt seotud. Kohtumine võeti kokku üleskutsega, et eelkõige on oluline mõelda, kuidas saaksime miinused plussideks muuta, sest meie rikkus on just ainulaadne keskkond. Vaja on üldiselt kommunikatsiooniühendustesse panustada, et inimesed saaksid teenuste juurde. Siinkohal olekski vaja kohalikul omavalitsusel ettevõtjatega pead kokku panna, kuidas saaks paremini edasi minna.

Arutelu tõi esile omajagu väljakutseid, kuid ennekõike andis vallavalitsusele tagasisidet, kuidas olla parem partner ettevõtjatele. Vallavalitsus peab pingutama selle nimel, et märksõnad „avatud, innovaatiline ja kogukonda kaasav juhtimine" ei jää pelgalt arengukava dokumenti, vaid leiavad tõelise rakenduse läbi dialoogi ja koostöö.

Kohtumise järel suundusid soovijad tutvuma Risti päikesepargiga, mille arendus on AS Sunly juhtimisel saanud Lääne-Nigula vallas üheks oluliseks energiaprojektiks (loe Sunly kodulehelt lühikokkuvõtet siin ja vaata ka ERR-i 22.11.2024 uudist siin).

Foto: Sunly koduleht https://sunly.ee/uudised/sunly-alustas-baltikumi-suurima-paikesepargi-ehitust-ristil 

Edaspidiseks eesmärgiks on korraldada ettevõtjatega regulaarseid kohtumisi ning järgmine on plaanis tuleva aasta kevadel.

SLAIDID „Lääne-Nigula vald ja ettevõtjad – kuidas edasi tulevikus?" Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa.

SLAIDID „Läänemaa hariduskobar maakonna haridusteenuse arendajaks" Kaja Rüütel (SA Läänemaa).

SLAIDID „Läänemaa ettevõtluse ülevaade" Marelle Saar (SA Läänemaa).