Septembri lõpus võtsid vallavalitsuse töötajad ette õppereisi Mustvee valda. Meid tervitas lahkelt Mustvee Kultuurikeskuse kunstiline juht Tiina Tegelmann. Tänu temale avanes meil võimalus näha Mustvee piirkonna kultuuririkkust ja kuulda ka sealsetest väljakutsetest.

Mustvee vald – sarnane arengulugu

Mustvee vald tekkis 2017. aastal, kui ühinesid Avinurme vald, Mustvee linn, Lohusuu vald, Kasepää vald ja Saare vald. Erinevalt meie vallast ei moodustatud Mustvee vallas osavaldasid, vaid rahva hääl jõuab vallavalitsuseni läbi piirkondlike kogukonnakogude. Vallas on kokku seitse kogukonnakogu ja elanike arv on pisut väiksem kui Lääne-Nigulas – 5200 inimest. Mustvee linnas elab 1100 elanikku ja suurimas alevikus, Avinurmes, 630 inimest. Ülejäänud piirkond koosneb, sarnaselt Lääne-Nigulaga, erineva suurusega küladest.

Kultuuriline mitmekesisus ja väljakutsed

Mustvee vald on kultuuriliselt rikas ja mitmekesine, kus omavahel põimuvad eesti ja slaavi kultuur. Vallavalitsus peab elukorralduslikes otsustes arvestama nii eesti- kui venekeelse elanikkonna vajadustega. Tõmbekeskuseks on pigem Tartu kui maakonnakeskus Jõgeva. Kohaliku eluolust rääkisid vallavanem Indrek Kullam ja abivallavanem Reili Tooming, kes tegeleb majandus- ja arendusküsimustega.

 

Fotodel: Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ja Mustvee vallavanem Indrek Kullam ning Mustvee abivallavanem Reili Tooming.

Sarnaselt Lääne-Nigulaga on ka Mustvee vallas suur väljakutse haridusvõrgu ümberkorraldamine, mille põhjusteks on laste arvu vähenemine ja kakskeelsuse teemad. Uuest õppeaastast korraldati Mustvee vallas haridusvõrk ümber. Peipsi Gümnaasiumi gümnaasiumi osa liideti Avinurme Gümnaasiumiga ja põhikooli osa Mustvee Kooliga. Avinurme gümnaasiumiosa on väike ja seal oodatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi otsust, kuidas gümnaasiumiastmega edasi minna. Äärealadele iseloomulikult ei soodusta asukoht noorte mujalt piirkondadest tulekut ning oma kogukond on liiga väike, et täita gümnaasiumiastme klassid vajaliku arvu õpilastega.

Mustvee vallas on oluline korraldada infovahetus nii, et eesti- ja venekeelne elanikkond oleksid ühes inforuumis. Valla infoleht ilmub kord kuus ja on oluline infoallikas. Mustvee kandis on paljud inimesed põliste juurtega, mitmeid põlvkondi on seal elatud ja kakskeelsus on loomulik elu osa. Mustvee linnapilt ja heakord on teinud märkimisväärse muutuse, seda tõdesid ka meie kolleegid, kes olid Mustveed mõned aastad tagasi külastanud. Peipsi ääres on kaunis järvepromenaad, sadama- ja vabaaja tegevuste ala.

Tutvumine Avinurmega

Külastasime ka valla suurimat alevikku Avinurmet, kus kohtusime Avinurme Gümnaasiumi direktori Aimar Arula ja kogukonna eestvedajatega, sealhulgas Avinurme puhkpilliorkestri juhi Verner Möldriga ja Avinurme Tünnilaada korraldaja Aivar Parfojeviga.  Avinurme Tünnilaat on piirkonna suurim sündmus, kus ühel päeval võtab väike alevik vastu 10 000 külastajat. Suursündmuse korraldamine on tõeline kogukonnasündmus. Kord aastas toimuv ja kuus tundi kestev üritus toob sedavõrd palju tulu, et MTÜ Avinurme tünnilaat toetab ka kohalikku kultuuri- ja koolielu.

   

Fotol: Avinurme Gümnaasiumi direktor Aimar Arula ja Avinurme Tünnilaada korraldaja Aivar Parfojev. Paremal pool Küllike Pärn rääkimas kogukonna elust-olust.

MTÜ Nurmetuled juhatuse liige Küllike Pärn tutvustas meile Torma-Avinurme kandi rahvariiete näitust, kus oli väljas läbilõige viimase 90 aasta jooksul sealkandis valmistatud rahvariidekomplektidest.

Õppereisi raames külastasime ka Avinurme Puiduaita, kus perenaine Eveli Tooming tutvustas meile puiduaida igapäevatööd ja seal loodavaid esemeid. Lahkudes saime kaasa osta ka toredaid meeneid.

Fotol Avinurme puiduaida perenaine Eveli Tooming rääkis, et puiduaidas pakutavatest toodetest on populaarsemad puukorvid, samuti piknikukorvid ja puitnõud.

Päeva lõpetasime Mustvee Kultuurikeskuses, kus tervitas meid ka direktor Laidi Zalekešina. Elamust pakkus ansambel Rodnik juhendaja Jelena Putškova eesvedamisel. Esitamisele tulid nii rõõmameelsemad kui ka nukramad ukraina, makedoonia ja vene rahvalaulud.

Fotol ansambel Rodnik

Vahel on hea kodust kaugemal käia ja näha, kuidas teised oma elu elavad ja korraldavad. Mustvees märkasime, et nende väljakutsed on meile tuttavad – elanikkond väheneb, tööjõudu napib ja noori on raske kodukohta tagasi meelitada. Abivallavanema Reili maitsvad küpsetised ning igal pool osaks saadud soe vastuvõtt muutsid meie külaskäigu meeldejäävaks ja kinnitasid, et koostöö ja hoolivus on iga kogukonna alustalad.

Täname, Mustvee vald!

 

Kokkuvõte kirjutasid kultuuri- ja spordinõunik Varje Paaliste ja turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Helina Laht. 
01.10.2024