NOAROOTSI

Österby sadamamuul ja pritsikuur

Raudkividest sadamamuul on rajatud 20. sajandi alguses kohalike talumeeste poolt lautrikoha kaitseks meretuulte eest. Muuli esialgne pikkus on olnud 265 m, millest tänaseks säilinud ca 215 m.

Suplusperioodil on Österby rand üks poolsaare populaarsemaid ujumiskohti, samuti sobib piirkond lohesurfaritele. Mere äärest avaneb vaade Haapsalu siluetile ja näha on ka Hobulaidu ning Vormsi saart. Talviti viib Österby sadamast Haapsallu 3,5 km pikkune jäätee. Österby külas asub 1930. aastatel ehitatud ja 1998. aastal taastatud Österby pritsikuur. Objektid on tähistatud QR-koodiga.

Pürksi mõisa hooned ja park

Mõisahoone asub valla keskuses Pürksi külas ja on ehitatud 19. sajandil. Mõis kuulus 1919. aastani Ungern-Sternbergide suguvõsale. Aastatel 1920-1943 asus mõisas Pürksi Põllutöö- ja Rahvaülikool. 1989-1995 peahoone restaureeriti ja praegu tegutseb hoones Noarootsi Gümnaasium. Mõisa kõrvalhoonetes tegutsevad loodusinfokeskus ja käsitöökoda. Hooned on muinsuskaitse all. Pürksi park on looduskaitse all. Pargis kasvab looduskaitse all olev valge pöök ja unikaalne pärnade ring.

Ramsi poolsaar

Ramsi poolsaar Einbi külas on tuntud rikkaliku taimestiku poolest. Neemetipp on Eesti mandriosa läänepoolseim punkt. Ramsi poolsaarelt avaneb kaunis vaade Vormsi saarele ja saart mandrist lahutavale Voosi kurgule. Poolsaar tuntud rikkaliku taimestiku poolest. Neeme tipp on Eesti mandriosa läänepoolseim punkt. Ramsi poolsaarelt avaneb kaunis vaade Vormsi saarele ja saart mandrist lahutavale Voosi kurgule. Kohata võib selliseid taimi nagu aas-karukell (Pulsatilla pratensis), harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum), randaster (Aster tripolium), verev kurereha (Geranium sanguineum), harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum), mets-lõosilm (Myosotis sylvatica), harilik soolikarohi (Senecio vulgaris) jne.

Telise päevamärgid

Telise päevamärgid on Eestis ainulaadsed. Esimesed puidust päevamärgid püstitati Telisna neemele 1860. aastal, et kindlustada laevadele ohutu pääs Haapsalusse. Kohalikust materjalist ehitatud päevamärkidel on tähtsus mere-kultuuriajaloo seisukohalt. Tänapäeval on päevamärgid navigatsiooni seisukohalt oma tähtsuse kaotanud. Telise päevamärgid on aastast 2004 riikliku muinsuskaitse all, päevamärgid on eraomandis.

Lyckholmi muuseum ja Saare mõis

Saare mõisa hooned on ehitatud 18-19. sajandil. Lyckholmi muuseum asub parun Gustav von Roseni poolt 1995/96 varemetest taastatud endises hobusetallis. Lyckholmis saab ülevaate Noarootsi ajaloost, pearõhk on suunatud Eesti Vabariigile aastatel 1918-40.  Eksponeeritud on majapidamistarbeid ja tööriistu, mida kasutati tol ajal põllutöödel ja mis rõhutavad head põllumajandusalast koostööd Lyckholmis elanud eestlaste, rootslaste, sakslaste ja soomlaste vahel.

Saare õpperada

Sutlepa mere äärsest parklast alguse saav õpperada on varustatud vaatlusplatvormi ja vaatetorniga. Kevadel saab seal jälgida tuhandete veelindude elu, infotahvlitelt leiad teavet Silma looduskaitseala väärtuste kohta. Saare õpperada asub Silma looduskaitseala piiril. Soovitame enne kaitseala külastamist tutvuda kaitseala kaitse-eeskirjaga. 

Tahu õpperada

Endise Tahu mõisa pargi juurest alguse saav tähistatud edasi-tagasi matkarada viib huvilise Tahu lahe ääres asuva vaatetornini, kust saab nautida kaunist rannaniidumaastikku. Siinsed rannikualad on sobivaks pesitsuspaigaks paljudele kahlajatele, rände ajal peatuvad siin parvedes haned, lagled ja luiged.

Noarootsi kirik, vabadussammas, pastoraat

EELK Noarootsi Püha Katariina kirik ehitati tõenäoliselt 1500. aasta paiku, olulisi ümberehitusi tehti nii 18. kui ka 19. sajandil. Orel korrastati 1991. a. Pastoraat ehitati 17. sajandil ja on üks vanemaid säilinud puitehitisi Läänemaal. Pastoraadis saab tutvuda püsinäitusega Noarootsi valla külade vanade taluhoonete ülesmõõdistustest. Kirikuaias asub Noarootsi vabadussammas, mis püstitati 1935. aastal, hävitati Nõukogude võimu ajal ja taastati 1990. aastal. Kogu kompleks on muinsuskaitse all.

Sutlepa tuulik

Tuulik asub Sutlepa küla keskuses. On ehitatud 2003. aastal ajaloolise Noarootsi pukktuuliku jooniste põhjal. 19. sajandi algul oli Noarootsi kihelkonnas ca 100 tuulikut, millest tänaseks pole säilinud ühtegi. Tuuliku juures on parkla ja suur valla välikaart.

 

Rooslepa kabel

Kabel asub Tuksi - Spithami maantee ääres Rooslepa kalmistul. Rooslepa kabel oli EELK Noarootsi koguduse üks kolmest abikirikust, mis ehitati 1830ndatel. Hoone lagunemine algas 1970-ndate lõpuaastatel. Kabeli müürid konserveeriti 1990. aastate algul. Kabel on taastatud 2006. aastal suures osas endisel kujul.

Puhka Eestis - Rooslepa kabel ja kalmistu

Põõsaspea neem

Põõsaspea neem on Eesti mandriosa loodepoolseim neem. Ulatub kitsa kivise seljakuna Osmussaare suunas kaugele merre. Põõsaspea neem on Põhja-Euroopas üks paremaid veelindude rände jälgimise kohti. Üle neeme kulgeb tähtis arktiliste veelindude rändetee.  Neeme tipus olevas RMK puhkekohas on DC ja infotahvel. Põõsaspea neem asub Nõva maastikukaitsealal. Osmussaart ümbritsev ja rannikuga piirnev mereala on Nõva-Osmussaare hoiuala. Soovitame enne kaitseala külastamist tutvuda kaitseala kaitse-eeskirjaga.

 

 

Puhka Eestis - Noarootsi ja Nõva