Õige pea, juba uuel aastal 2024, on kõigil majapidamistel kohustus oma biojäätmeid tekkekohal käidelda või liigiti koguda kogumismahutisse. Selle kohustuse alla kuuluvad ka muud asutused ja ettevõtted, kus toimub elutegevus ja tekib segaolmejäätmeid.

Vastavalt jäätmeseadusele (JäätS § 31 lg 4) on kohalikul omavalitsusel kohustus korraldada biolagunevate jäätmete liigiti kogumine tekkekohalt, kui neid ei ole võimalik tekkekohal ringlusse võtta.

Suvehakul võeti Lääne-Nigula Vallavolikogu poolt vastu jäätmehoolduseeskiri, mis arvestab ülalnimetatud jäätmeseaduse paragrahvi.

Läbi jäätmehoolduseeskirja:

• loetakse biojäätmeteks biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid ning biolagunevaid söögi- ja sööklajäätmeid;
• üksikelamud ja kuni 3 korteriga kinnistud saavad jäätmevaldajad kas kompostida kohapeal kompostris või koguda liigiti kogumismahutisse (mille jäätmevedaja regulaarselt ära veab);
• NB! Võimalik on ühiselt komposteerida lähestikku asetsevatel kinnistutel, selleks tuleb saata teavitus valda;
• alates 4 korteriga elamul tiheasustusalal peab olema kogumismahuti, mis tellitud vedaja poolt;
• kogumismahutit peavad omama ka toitlustusettevõtted, toidupoed ja toitlustust pakkuvad asutused, nagu lasteaiad, koolid ja hooldekodud;
• muud asutused ja ettevõtted saavad oma biojäätmed kas kompostida kohapeal või liigiti koguda kogumismahutisse;
• kogumismahuti suurus varieerub vastavalt soovile 80-240 liitrit ja tühjendama peab iga 14 päeva tagant;
• NB! Uued biojäätmete veo korraldatud reeglid jõustuvad uue kontsessiooniperioodi hakul.

 

Kompostimise reeglid:

• Kompostida tohib oma kinnistu piires.
• Tiheasustuses võib kompostida lahtiselt aunas haljastujäätmeid, külla aga söögijäätmeid peab kompostima kinnises kaanega suletavas kompostris.
• Hajaasustuses võib nii haljastujäätmeid kui ka söögijäätmeid kompostida lahtiselt aunas, seejuures pidage silmas, et söögijäätmed tasub katta sellisel juhul haljastujäätmetega, et vareseid ja muid loomi ligi ei meelitaks.
• Kompostimise asukoht tuleb valida selliselt, et oleks 3 meetri kaugusel naaberkinnistu piirist, kui ei lepita kokku teisiti ja vähemalt 10 meetri kaugusel kaevust ning järgida tuleb üldisi veekaitsenõudeid.
• Kompostimisel tuleb tagada, et toimiksid aeroobsed lagunemisprotsessid ehk tagada tuleb õhu juurdepääs, muidu läheb nõu sisu roiskuma ja haisema.
• Toimiva kompostri leiab edukalt aianduskauplustest või saab ka ise ehitada nt kasutatud puitlaudadest jne. Soovitav on põhja panna näriliste kaitseks võrk, isegi külgedelegi, kui lauavahed jäävad natuke laiemaks.

 

Kuidas kompostida?

• Õpetusi on mitmesuguseid, kuid meeles peab pidama põhireeglit – õhu juurdepääs peab olema piisavalt tagatud – st esimese kihina võib põhja panna peeneid oksi, kuiva rohtu, puulehti. Siis juba söögijäätmeid ja märjemat kraami, siis jälle nt haljastujäätmeid. Et oleks tagatud piisav segatus. Teine põhireegel on tagada teatud niiskustase – ei tohi olla liiga märg ja liiga kuiv. Eks kompostimise meisterlikkus tuleb ajapikku ja eksperimenteerides ja pole viga kui esimene kord ei õnnestu.
• Muus osas on kompostimine lihtne – alumistes kihtides tekib esimesena kompostmuld, mida saab kasutada ka uue komposti vahekihiks või kusagil peenras mullaga segades, mis parandab mulla toitainelist väärtust.
• Kui pakub rohkem huvi, siis aitab ka www.kompostiljon.ee

 

Arvestades, et jäätmemajandus läheb keerulisemaks ja riigipoolset kontrolli tehakse üha rohkem, siis on suureks abiks kui kõik, kes kompostivad, annaksid sellest teada kas läbi jäätmeregistri iseteeninduse: https://evald.ee/läänenigulavald/app/jaatmekaitlus

või

otse keskkonnanõunikule (Remi Treier, tel. 5350 2844, remi.treier@laanenigula.ee)

JUHISED PLAKATITENA:

Liigiti-kogumise-juhised-biojäätmed-vanapaber-ja-segaolmejäätmed-eestikeelne

Pakendijäätmete_sorteerimisjuhend