NÕVA PUHKEALA

Eesti loodepoolseim maanurk, RMK Nõva puhkeala, on üks omapärasemaid ja eriilmelisemaid piirkondi Eestis. Tsivilisatsioonist suuresti puutumatu ümbrus ja hõre asustus on need, mis loodusgurmaani peibutavad. Nõva rannikuala paelub rannamõnude nautlejaid ja surfareid, sealsete metsade mustikate ja pohlade rohkus köidab nii marjulisi kui teadlasi. Avastamist ootavad Neugrundi meteoriidikraatri jäljed – bretsad – ja hulgaliselt viimase jääaja jäänukeid – rändrahne. 

Nõva puhke- ja maastikukaitseala Lääne-Eesti madalikul on loodud rannamaastike ja taimekoosluste kaitseks, hõlmates suuri soolaamasid, metsamassiive ja liivarandu. Peraküla ümbruse järved on ümbritsetud 5 m kõrguste rannaluidetega, järvedel kasvab valge vesiroos ja lääne mõõkrohi. Puhkealal asuvad teabepunkt, lõkke- ja telkimisplatsid.

Piirkonna suuremad järved – Tänavjärv ja Veskijärv – on tuntud oma kalarikkusega, väikestel järvesilmadel rõõmustab puhkaja silma valge vesiroos. Dendroloogi huvi rahuldab kohtumine mandri-Eestis kasvava haruldase jugapuuga. Puhkealal asub ka vanim mandril tegutsev puukirik, Põlluotsa talumuuseum, Dirhami kalasadam ja Eesti mandriosa loodepoolseim maanina Spithami ehk Põõsaspea.

 

NEUGRUNGI METEORIIDIKRAATER

Eesti geoloogia eelmise aastasaja lõpu suuremaid avastusi (1995-1996), ta on üks paremini läbi uuritud meres asuvaid kraatreid maailmas. Kraater asub 0smussaarest 6 km kirdes, Nõva Toomaninalt 9 km loodes ja tekkis 535 miljoni aasta eest ligi 0,5 km läbimõõduga meteoriidi langemisel Maale. Meteoriidi plahvatusel tekkis vähemalt 100 m sügavune süvik ja moodustusid ringvallid – sisemisel läbimõõt 7-8 ja välimisel 21 km, nende vahel on 200-500 m laiune ja kuni 70 m sügavune ringkanjon ja paisati välja nüüdseks neugrundbretša nime saanud mustjad, lõhelised ja nukilised suured rahnud. Neid leidub ainult Eestis ja eriti suure nähaoleva kogumi on tormilainetus ja jäärüsi lükanud Nõva Toomanina madalvee paelavale. Kraatri keskosa täitus sadade miljonite aastate jooksul settekivimitega, on 1-10 m sügav ja tuntud laevaõnnetuste paik. Eesti suurimaks ( h 10,5 m) ja madalveega ajuti nähaolevaks rändrahnuks peetakse Liivaninalt loodesuunas ca 1 km kaugusel meres asuvat bretšat Toodrikivi.

 

 

RMK Nõva Puhkeala

Puhka Eestis - Noarootsi ja Nõva