« Tagasi

Pikaajaline COVID võib inimest kurnata aastaid

Pikaajaline COVID võib inimest kurnata aastaid

Kui peale koroonaviiruse läbipõdemist püsivad vaevused kauem kui kolm kuud ja neid ei saa seletada muude põhjustega, on Teadusnõukoja kohaselt tegemist pika COVID-iga. See on uus kurnav terviseprobleem, mis võib avalduda mitmesuguste sümptomite kaudu. Selleks, et haigusest rohkem teada saada, uurime perearstidelt, milliseid kaebusi on COVID-19 järgne seisund endaga seni kaasa toonud.

Pika COVID-i käes vaevlevatel inimestel võib olla palju erinevaid vaevusi, sealhulgas seletamatu kurnatus ja väsimus, kognitiivsed häired, keskendumisraskused ning erinevad valud, millele on keeruline leida selgitust. Taolised kaebused võivad inimestel esineda olenemata nende vanusest ja kroonilistest haigustest ning kuigi mõned inimesed saavad vaevustest lahti mõne kuuga, näitavad hiljutised rahvusvahelised uuringud ja patsientide kogemuslood, et pikale COVID-ile iseloomulikud sümptomid võivad kesta ka aastaid.

„Kui inimene on põdenud COVID-19 viirust ja sümptomid ei taha kuidagi ära kaduda, siis sel juhul räägime pikast COVID-ist. Eestis oleme piiriks võtnud 12 nädalat ehk kui haigusele iseloomulikud sümptomid nagu kuiv köha, väsimus ja üldine kehv enesetunne ei möödu kolm kuud pärast koroonasse haigestumist, võime öelda, et inimesel on pikaajaline COVID," rääkis perearst Piret Rospu, kelle sõnul on pika COVID-i sümptomid vägagi varieeruvad.

Arstide kabinetti jõuab hulgaliselt neid inimesi, kes on ebamääraselt väsinud, kelle liigesed valutavad ning kes kurdavad, et nende mõttetöö on häiritud ja aeglane. Perearst Anne Kaldoja tõdeb, et kuigi sümptomeid on väga palju erinevaid, saab neid liigitada ning inimeste kaebuste osas on tekkinud teatud muster. „Paljudel inimestel on sarnased kaebused ja kõik inimesed, kes neid välja toovad, räägivad sama juttu ehk ei mõtle neid vaevusi välja. Kurdetakse hingest ja sümptomid on inimestele väga suureks probleemiks," rääkis Kaldoja.

Peamine, mille üle inimesed kurdavad, on ebanormaalne väsimus ehk magamine ja puhkamine ei vähenda kuidagi nende väsimust. Samas leidub ka neid patsiente, keda kimbutab unetus. Kaldoja sõnul tuuakse veel rohkesti välja hingeldamist ja valu rinnus ning lisaks esineb paljudel inimestel neid häiriv köha, millele ei ole arstid seni leidnud põhjapanevat selgitust. „Valude poolest on esirinnas pea-, liigese-, rindkere- ja lihasvalud, mis ei ole küll väga tugevad, ent siiski häirivad. Esineb ka depressiooni, mäluhäireid ning kognitiivseid probleeme ehk inimesed tajuvad suurt vaimse võimekuse langust ja tõdevad, et neil on väga raske keskenduda. Esineb ka seda kurikuulsat ajuudu. Patsiendid ütlevad, et nende aju ja mõttetegevus oleks nagu udu sees – ükski tundmus ei ole enam normaalne. Enda ja ümbritseva tunnetamine on väga hägune, mis on küll väga omapärane, kuid jällegi patsientide seas levinud kaebus," lisas ta.

Olgu need siis keerukamad mõttetegevused, aga ka näiteks poenimekirja või nädalamenüü koostamine – kõik eelpool mainitud vaevused raskendavad inimeste igapäevast elu olulisel määral. Andmed on küll riigiti erinevad, kuid nii Kaldoja kui ka Rospu hinnangul on Eestis viiendik neid, kes kannatavad pärast COVID-19 põdemist pika COVID-i küüsis. „Oluline on meeles pidada, et täna ei ole veel teada, kas pikk COVID on COVID-19 järgne probleem või tekkinud on hoopis eraldiseisev haigus. Oma praktikas olen uurinud inimesi ja nende organsüsteeme, kes on jõudnud pika COVID-i tõttu minu vastuvõtule ning ma ei ole seni leidnud mitte mingit patoloogiat. See tähendab, et nende inimeste kaebustele poleks justkui põhjuseid – analüüsid ja uuringud on korras, ent inimene on suures hädas," tõdes Kaldoja.

Rospu sõnul on inimese immuunsüsteemi tasandil väga selged mõõdetavad parameetrid, mida saab seostada pika COVID-iga. „Kes on raskelt põdenud, nendel on kindlasti koekahjustus, armistumine kopsudes ja/või põletikunäitajate tõusud kesknärvisüsteemis. Ajutegevust toetavad rakud on löögi all ning häiritud on autonoomne närvisüsteem, mis kontrollib meie tahtmatut tegevust ehk häiritud on hingamine, seedetrakti ja südametöö ning vererõhk," rääkis Rospu.

Kaldoja sõnul ei osata veel täpselt ka hinnata, miks osa inimesi jääb põdema pikka COVID-it. Samuti on keeruline öelda, kes põevad haigust raskemini. Mõned uuringud viitavad, et haigust esineb rohkem naiste seas ning seda võib arsti hinnangul siduda depressiooniga, millest mehed ei pruugi juttu teha. „Samas leidub ka uuringuid, mis kinnitavad, et ka meeste hulgas esineb suurel määral pikka COVID-it," lisas ta.

Küll aga mängivad rolli inimese vanus ning tema kroonilised haigused. Arstide sõnul põevad nooremaealised rasket COVID-19 viirust harva ning see on üks peamine riskitegur, mis tingib pikka COVID-it. Meeles peab pidama, et pikk COVID tekkida ka pärast kerget COVID-19 põdemist või isegi pärast asümptomaatilist nakatumist. Kuid ka lastele võib mõjuda pikk COVID selliselt, et näiteks ei suuda nad panustada oma igapäeva tegevustesse ehk minna kooli, lasteaeda, trenni või kohtuda sõpradega.

„Kusagil 45ndast eluaastast edasi on pika COVID-i põdemine aina vaevalisem ja riskantsem. Mida kümnend edasi, seda raskemaks läheb haiguse kulg ehk mida vanem on inimene, seda raskemini võib haigus talle mõjuda. Veel enam, mida vanem on inimene, seda suurem on tõenäosus, et inimesel on all mõni krooniline haigus," tõdes Kaldoja. Eriti ohustatud on tema hinnangul need inimesed, kellel on mõni vererõhu kõikumisega seotud haigus ning samuti need, kellel on diabeet. „Oluline on ka märkida, et COVID-19 ja ka pikk COVID on ohtlik neile inimestele, kes on rasvunud või ülekaalulised. Kindlasti on ohustatud kõik südamehaigustega kimpus olevad inimesed ning patsiendid, kellel on mõni kasvaja või vähk. Lisaks võib pikk COVID mõjuda väga vaevaliselt inimestele, kes põeb mõnda hingamisteedega seonduva haigust nagu astma või krooniline kopsuhaigus," lisas Kaldoja.

Kuidas taastuda pikast COVID-ist?

Väga palju oleneb sellest, kui terve oli inimene enne COVID-isse haigestumist. „Mida kiiremini suudab või püüab inimene tagasi tulla normaalsesse ellu, seda kiiremini ta ka üldiselt paraneb. Kui inimene jääb voodisse paranemist ootama, võtab paranemine ka oluliselt kauem aega. Näen seda, et aktiivsemad inimesed paranevad lühema aja jooksul – nad põevad pikka COVID-it kergemini ja taastuvad kiiremini," ütles Kaldoja. Tema hinnangul on raskem näiteks psüühikahäiretega inimestel, kes hakkavad mõttes oma haigust kõvasti võimendama. „Inimene kerib halbu mõtteid, mistõttu on ka nende paranemise väljavaated kehvemad. Sellest võib tulla ka väide, et naised põevad haigust rohkem, sest naiste seas esineb rohkem ärevust ja depressiooni."

Rospu sõnul sõltub taastumine sellest, millised on kaebused. Kui inimene tunneb ebamäärast väsimust, ei tohiks oma jõuvarusid täielikult ära kulutada. Ehk tegevused tuleks planeerida nii, et väike jõuvaru on alati olemas – toimetada rahulikus tempos ja tegevusi planeerida selliselt, et istuv ja liikuv, mõtlev ja kehaline töö oleks vaheldumisi. „Köha puhul soovitan ma inimestel pöörduda perearsti poole, sest üsnagi palju levib sekundaarseid infektsioone nagu näiteks kopsuklamüüdiat, mida on võimalik ravida üpris kerge vaevaga. Kui inimesel tekib püstiasendis halb enesetunne, on soovitus tarbida vedelikku ja süüa midagi soolast. Kindlasti on abiks ka pika COVID-i patsiendijuhend, kuid pigem aitavad need juhised vaevusi leevendada."

Paraku ei pruugi need nõuanded tuua märkimisväärset muutust. „Ajapikku läheb vähehaaval paremaks, aga raske on aru saada, kas paremaks läheb tervis või inimesed harjuvad oma seisundiga. Mõnedel läheb taastumisega kauem, mõnel jällegi vähem. Leidub ka neid, kes on sümptomitega kimpus olnud pea kaks aastat ja need ei taha mitte kuidagi mööduda," lisas Rospu, kelle sõnul uuritakse viirusjärgseid sündroome ja erinevaid ravivõtteid seni olematu aktiivsusega. „Ilmselt jäävad osad inimesed haigusega maadlema mõneks ajaks, kuid väljavaated paranemiseks on siiski olemas."

Kuula ka Tervisekassa uut podcasti, milles juttu sellest, kuhu suundub COVID-19 pandeemia ja mida oleme seni õppinud. Samuti heidetakse valgust uutele kohandatud vaktsiinidele ning pikale COVID-ile.

Podcast on kuulatav Soundcloud-i, Spotify ja Apple-i keskkondades.

 

Artikli autor on Tervisekassa.