KULLAMAA AJALUGU 

Pärast Läänemaa alistamist (1220. a) rajas Lode vasalliperekond Kullamaa muinaslinnuse (Rohumägi) asemele feodaalilinnuse (castrum Goldenbeke), mille orduvägi hiljemalt aastaks 1234 hävitas.

Endine muinaslinnus on nüüd tuntud Kullamaa Rohumäe nime all. Selle kõrgus on 10, pikkus 74 ja laius 69 meetrit. Eelmise sajandi algul istutati linnusemäele puud ja seetõttu paistab ta kaugemalt vaadates kõrgema metsase künkana. Rohumäe kõrval (linnuse siseõuel) korraldatakse suviti rahvapidusid ja laulupäevi.

Rohumäest loodes asub maa-alune kalmistu 11.-15. sajandist. Sealt edasi asuvad liivaluited harva esinevate taimede (näiteks vareskaer) ning luite- ja nõmmemännikuga. Liivamäed pakuvad oma tehisjärvega  puhke- ja jalutuspaika nii suvel kui ka talvel sportimiseks.

13. sajandi algul oli siin muinaskihelkond, mille nime ei ole teada (hõlmas arvatavasti ka Märjamaa ja Vigala kihelkonna). Kirikukihelkond asutati 13. sajandil ja selle alal oli Saare-Lääne piiskopkonna Koluvere ametkond (keskus Koluvere linnus). 1234.a. ehitati Kullamaal hävitatud vasallilinnuse asemele Koluvere vasallilinnus, 14. sajandi lõpus (arvatavasti samasse kohta) Koluvere piiskopilinnus, mis oli aastast 1439 üks Saare-Lääne piiskopi residentsidest. Katariina II pagendas Koluvere lossi 1780.a Württembergi printsessi Augusta Carolina, kelle salapärasest surmast räägitakse legende. Printsess on maetud Kullamaa kirikusse.

Koluvere kohta loe lisa ja Eesti mõisaportaalist ja Koluvere lossi veebileht.

 

KULLAMAA KIRIK

Kullamaa küla keskuses moodustab eraldi terviku kirikla-kompleks, mille moodustavad kirik, veel säilinud vana pastoraadihoone koos kõrvalhoonetega, teenijate- ja köstrimajad. Kullamaa kirik

Kullamaa kirik valmis algsel kujul arvatavasti 13. sajandi lõpukümnendil. See on põhiplaanilt Haapsalu, Märjamaa ja Pöide kirikut meenutav ühelööviline hoone. 1752. a. ehitati käärkamber, 1865. a. hulknurkne koorilõpmik ja 1870. a. neogooti torn.

 

Sisustuses pälvivad tähelepanu kolm laelühtrit (vanim 17.sajandist), viis hauaplaati (17. sajand), renessansskantsel Kullamaa kiriku sisevaade(1626, arvatavasti Haapsalu meistri Marten Mattieseni töö), barokne võidukaarerühm (1682, B.Budeloch), H. Gösekeni (sen.) epitaaf (1681.1682, B. Budeloch), altarimaal (arvatavasti 1865, K.S.Walther) ja orel (1854, C.Tanton). 1524-1530 tegutses siin preestrina Johannes Lelow, kes pidas kihelkonna vakuraamatut, millesse on kirjutatud oli 3 eestikeelset (vanimat) palvet.

Siinse pastori Heinrich Gösekeni (1612-1681) sulest ilmus 1660. a. 547-leheküljeline eesti keele grammatika.  Göseken  riimistas  eestikeelseid kirikulaule ja tõlkis Uue Testamendi.

1710-1747 oli Kullamaal pastoriks eestikeelse kirjasõna arendajana aktiivselt tegelev pastor Heinrich Gutsleff (1680-1848). Ta tegi kaastööd põhjaeestikeelse Uue Testamendi trükkimisel ja väljaandmisel (1715). Kirikaias  pakub huvi Sitakoti Matsi ratasrist aastast 1621. See on vanimaid säilinud ratasriste Eestis.

Kiriku sisse ja ümber on maetud aadlikke ja mõisnikke, kelle perekonnaplatsid on ümbritsetud raudaedadega ja kaetud hauaplaatidega, millel saksakeelsed kirjad veel loetavad.

 Kullamaa kalmistul puhkab ka Eesti esimene tuntumaid heliloojaid Rudolf Tobias (1873-1918).  Tema põrm toodi 1992.a. Saksamaalt Eestisse ja maeti Kullamaale oma vanemate ja lähedaste hauaplatsile kalmistu peavärava kõrval. Keskuse pargis avati 1973.a. R. Tobiase mälestussammas ning 2013. a mälestuspink. Noorema põlve kultuuritegelastest on Kullamaa kalmistule maetud Kullamaa vallast pärit näitleja Aare Laanemets. Kullamaa kirikus toimuvad igal suvel oreli-, ja  muud kontserdid, siinne enam kui 150- aastane kauni kõlaga orel kutsub kokku publikut lähedalt ja kaugelt.

Kullamaa turismiinfo voldik