Osmussaart mainitakse esimest korda ühes 13.sajandi keskpaigast pärit lootsiraamatus Othensholm'ina. Nimi oli seega juba siis olemas ja on keeleuurijate arvates üks ehtne viikingite või varasemast rauaajast pärit Odeni nimi. See aga ei tähenda, et saar oli siis asustatud ja elanike poolt nime saanud. Võimalik, et Osmussaar oli algul meremärgiks neile paljudele laevadele, mis Neva kaudu Novgorodi ja Mustale merele sõitsid. Saare kirdeosa rannikupank võis (nagu mujalgi Läänemere saartel) olla sobiv paik surnud meremeeste matmiseks. Varem on arvatud, et Rootsist või Skandinaaviast pärit rahvas tuli Eestisse pärast piirkonna vallutamist Saksa ja Taani poolt 13.sajandi algul, ehkki on leidunud kohalikke pärimusi, mis räägivad varasematest asustustest. Viimastel aastatel Noarootsi poolsaarel tehtud arheoloogilised ja kultuurigeograafilised uurimised näitavad, et niisugused asustused on Lääne-Eestis olnud juba viikingite ajal või isegi varemgi. Seega pole välistatud, et Osmussaare rootslaste asundusel on tuhandeaastane ajalugu. Lähemalt