NÕVA PUHKEALA

Eesti ja Lääne-Nigula loodepoolseim maanurk, Nõva puhkeala, on üks omapärasemaid ja eriilmelisemaid piirkondi Eestis. Tsivilisatsioonist suuresti puutumatu ümbrus ja hõre asustus on need, mis loodusgurmaani peibutavad. Nõva rannikuala paelub rannamõnude nautlejaid ja surfareid, sealsete metsade mustikate ja pohlade rohkus köidab nii marjulisi kui teadlasi. Avastamist ootavad Neugrundi meteoriidikraatri jäljed – bretsad – ja hulgaliselt viimase jääaja jäänukeid – rändrahne. 

Nõva puhke- ja maastikukaitseala Lääne-Eesti madalikul on loodud rannamaastike ja taimekoosluste kaitseks, hõlmates suuri soolaamasid, metsamassiive ja liivarandu. Peraküla ümbruse järved on ümbritsetud 5 m kõrguste rannaluidetega, järvedel kasvab valge vesiroos ja lääne mõõkrohi. Puhkealal asuvad teabepunkt, lõkke- ja telkimisplatsid.

Piirkonna suuremad järved – Tänavjärv ja Veskijärv – on tuntud oma kalarikkusega, väikestel järvesilmadel rõõmustab puhkaja silma valge vesiroos. Dendroloogi huvi rahuldab kohtumine mandri-Eestis kasvava haruldase jugapuuga. Puhkealal asub ka vanim mandril tegutsev puukirik, Põlluotsa talumuuseum, Dirhami kalasadam ja Eesti mandriosa loodepoolseim maanina Spithami ehk Põõsaspea.

 

NEUGRUNGI METEORIIDIKRAATER

Eesti geoloogia eelmise aastasaja lõpu suuremaid avastusi (1995-1996), ta on üks paremini läbi uuritud meres asuvaid kraatreid maailmas. Kraater asub 0smussaarest 6 km kirdes, Nõva Toomaninalt 9 km loodes ja tekkis 535 miljoni aasta eest ligi 0,5 km läbimõõduga meteoriidi langemisel Maale. Meteoriidi plahvatusel tekkis vähemalt 100 m sügavune süvik ja moodustusid ringvallid – sisemisel läbimõõt 7-8 ja välimisel 21 km, nende vahel on 200-500 m laiune ja kuni 70 m sügavune ringkanjon ja paisati välja nüüdseks neugrundbretša nime saanud mustjad, lõhelised ja nukilised suured rahnud. Neid leidub ainult Eestis ja eriti suure nähaoleva kogumi on tormilainetus ja jäärüsi lükanud Nõva Toomanina madalvee paelavale. Kraatri keskosa täitus sadade miljonite aastate jooksul settekivimitega, on 1-10 m sügav ja tuntud laevaõnnetuste paik. Eesti suurimaks ( h 10,5 m) ja madalveega ajuti nähaolevaks rändrahnuks peetakse Liivaninalt loodesuunas ca 1 km kaugusel meres asuvat bretšat Toodrikivi.

 

RMK matkatee

Eesti pikim matkatee haru saab alguse Nõva külastuskeskuse juurest Perakülas ja kulgeb esialgu mööda pea sajandivanust munakiviteed, jõudes hiljem inimtühjadesse metsadesse ning lõpuks suisa mere kaldale. Raja äärde jääb nii kauneid järvi, ilusaid liivarandu kui ka mõnusaid külakesi.

Liivanõmme õpperada

Allikajärve äärest lähtuv ja alguspunkti tagasi jõudev õpperada läbib siinset iseloomulikku ja vaheldusrikast maastikku, avastamisrõõmu leiavad nii loodusvaatlejad kui ka pärandkultuuri- huvilised. Rada on läbitav kuiva jalaga, märgistatud ja kulgeb mööda I maailmasõja aegset kiviteed.

Liivase -Peraküla ranna õpperada

Peraküla telkimisalalt Liivasest rannast lähtuv ja alguspunkti tagasi jõudev õpperada läbib siinset iseloomulikku maastikku. Rajal võib näha nii nooremat kui vanemat männikut, liivaluiteid, soostunud alasid ja metsajärvi.

Kividemaa rattarada

RMK Nõva külastuskeskuse juurest algav rattarada kulgeb Noarootsi ja Nõva maadel, võimalik läbida lühem  (30 km) ja pikem variant (60 km), erineva ettevalmistusega teedel (must- ja kruusakattega ning pinnaseteedel). Rattal läbitakse tiheda  asustusega uusasum  Spithami–Põõsaspea ümbruses, tunnetatakse Rooslepa rahulikku elurütmi ja  rootsipärasust, ollakse iseenda, metsa ja rahnudega üksikutel metsateedel.
Rada on kohaldatav ka automatkaks. Suundub lääne poole Spithami poolsaarele, sealt mööda metsateid Dirhami, läbib Rooslepa küla (bretsad) ja Tuksi küla. Rada pöördub sealt metsa ja läheb Saunamaalt läbi Veskijõeni. Suurele teele jõudnud, pöördub rada lõunasse ja suundub Küremaale.

Puhka Eestis - Noarootsi ja Nõva