Arne Kivistik, mai 2012

NOAROOTSI MAASTIKUVÄÄRTUSED
Arne Kivistik 2011 - 2012

Järgnev uuring on tehtud 2009.a. loodud Loode-Eesti geopargi alade maastikuväärtuste ja huviobjektide selgitamiseks ning iseloomustamiseks Noarootsi ja Nõva vallas 2011-2012. a. Eluslooduse ja inimtegevuse objekte käsitletakse selles vaid põgusalt. Töö teostati MTÜ Peraküla Kompass (perakyla@gmail.com ja tel 4723115) kaudu ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) rahastamisel.

ÜLDIST

Noarootsi valla (Nuckö kommun) pindala on 296 km², kõrgeim punkt merepinnast 26,7 m asub Krinküla luitel Tuksis. Rannajoont on ca 100 km, sellest mandriosas ilma Noarootsi poolsaare ja meresaarteta 26 km. Vallas on 11 nn merd ja 27 järve, 6 jõge ja oja ning 1 kanal, 4 kaitse- ja 6 hoiuala, 25 kaitsealust ja 53 ürglooduse raamatu objekti. Asfalteeritud teid on 61 km, bussiliiklusega teid 48 km. Valla keskusest Pürksist on Haapsallu 35 km ja Tallinna 110 km. 1. jaanuaril 2012 elas 23 külas 874 inimest, asustustihedus oli 3 inimest / km².

Noarootsi vald on rannarootslaste asuala. Esmateade rootslaste asumisest Lääne-Eestisse on aastast 1274, ulatuslikum tulek Stockholmi saarestikust oli 14. sajandi alguses. Noarootsi asustati 13. sajandi teisel poolel, Noarootsi nime esmamainimine oli 1391. Esimesena tekkis Spithami küla, suurimaks kujunes Rooslepa küla. Suurem osa rannarootslasi lahkus Noarootsist II maailmasõja lõpul 1943-1944. 1997 anti küladele ametlikud rootsikeelsed rööpnimed.

Aulepa/Dirslätt Paslepa/Pasklep Tahu/Skåtanäs Dirhami/Derhamn Pürksi/Birkas Telise/Tällnäs Einbi/Enby Riguldi/Rickul Tuksi/Bergsby Elbiku/Ölbäck Rooslepa/Roslep Vanaküla/Gambyn Hara/Harga Saare/Lyckholm Väike-Nõmmküla/Persåker Hosby Spithami/Spithamn Österby Höbringi/Höbring Sutlepa/Sutlep Osmussaare/Odensholm Kudani/Gutanäs Suur-Nõmmküla/Klottorp

Eesti looderannik on pärast viimast jääaega kerkinud ca 100 m ja kerge jätkub ligi 3 mm aastas. Maakerkest tingituna merepiir taganeb, rannavöönd laieneb, vetevõrk ja pinnavormid jätkavad muutumist. Noarootsi valla mandriala kerkis merest viimase 4000-5000 ja Noarootsi poolsaar 3400 a jooksul. Tipukõrguste järgi kerkisid Noarootsi valla alad üle meretaseme järjestuses: Krinküla 26,7 m ja Tuksi 25,0 m luited, Viluvere kõrgendik 22 m, Suur-Nõmmküla seljak 20,2 m, Kivimäe seljak 19 m, Sutlepa 12,5 m ja Rooslepa-Dirhami-Spithami-Nõva suur rannavall 12,3 m. Noarootsi poolsaare paikade merest kerkimise järjestus 1984.a. topokaardi kõrgusandmete järgi on: Paslepa 10,1 m, Pürksi 8,3 m, Hara 7,5 m, Ramsi 6,8 m, Hosby 6 m, Vööla 5 m, Kudani 4,4 m, Tahu 4,4 m, Österby 3,8 m, Einbi 3,8 m, Saare 3,6 m (kagus eraldi 3,4 m küngas) ja Telise 2,9 m. 2012. a on maapind Noarootsis arvutuslikult 5 cm kõrgemal.

NOAROOTSI VALLA MAASTIKE TIPPVÄÄRTUSED on uuringu autori hinnangul (NB! Kaitsealasid kui eelkõige eluslooduse kooslusi järgnev loetelu ei käsita): A – erilisus samaliigiliste objektide hulgas, B – avalik tuntus, C – juurdepääs.

Maastikuobjektid ja paigad A B C Neugrundi meteoriidikraater 6 2 akvalangiga Osmussaar/Odensholm 6 5 veesõidukiga Noarootsi, saartest kujunenud poolsaar 5+ 5 5 Põõsaspea neem, kivikülv ja paerand 5+ 4 5 Uuejõe kaldad ja rändav suue 5+ 4 4 Liivanerand Uuejõe ja Peraküla vahel 5+ 5 5 Dirhami neem ja merepatareipaik 5+ 4 5 Dirhami kivikülvid ja rändrahnud 5+ 2 5 Dirhami luitemännnikud ja rannavall 5+ 3 5 Rooslepa rändrahnud ja kivikülv meres 5+ 3 1-5 Rooslepa rannavall ja luitemännikud 5 3 5 Roosta liivarand ja luitemõhnastik 5 5 5 Elbiku/Tuksi liivarand 5 3-4 4 Tuksi rändrahnud ja kivikülv 5 3 4 Tuksi luitemännikud ja rannavall 5 4 5 Sendri-Metsküla-Klaanemaa suurrahnud 5+ 2 2-3 Kalevipoja kivid Võnnu poolsaarel 5+ 3 1-2 Ramsi poolsaar ja neem 4 3-4 4 Telise neem ja madalmeri 4 2 3 Saare roostikurada ja vaatetornid 5 3 4 Höbringi oja keskjooks autoteede vahel 4 2 5

Rändrahnud, kivikülvid, kivimid
Noarootsi on Euroopa tipptasemel rändrahnude ning kivikülvide suuruse ning hulga poolest. Euroopa 120st hiidrändrahnust on 112 Eestis, neist 10 Noarootsis. See kivimaterjal tekkis 1,6-1,9 miljardi aasta eest lõunapoolkeral, triivis Euroopa laamal põhja-poolkerale ja toodi mandrijää poolt Soomest Eestisse.
Enamik Noarootsi suuri rändrahne on Ahvenamaalt pärit rabakivigraniidid ja viiburgiidid. Arvukad neugrundbretšad on pärit Neugrundi meteoriidikraatrist. Rikkalik valik kivimiliike esineb randade maaninadel, sadamakaides, hoonete kivimüürides ja kalmistukivides. Munakate (kivid läbimõõduga 0,1-1 m) hulgas on graniitide kõrval palju mitmest kivimiliigist kokkusulanud migmatiite ja kihilisi gneisse. Põõsaspea paelava kihtide vahel leiduvates kaltsedonikäsnades (-kehades) leidub suuri vesiselgeid kaltsiidikristalle, harvem vähemaid lillasid ametüstikristalle ja mitmevärvilist kihilist ahhaati. Väikeste rannaveeriste hulgas leidub merevaikkollast ja harvem piimjasvalget rasvaläikelist kvartsi.

Lühendid:
LK looduskaitse all, Ü ürglooduse raamatus.
Rahnude mõõtmed 3,4/14,8 kõrgus, ümbermõõt, suurused ümbermõõdu
järgi: keskmine 10-15,9, suur 16-20 hiiulähine 20-25 ja hiidrahn üle 25 m.
Ilmakaared: N põhi, O ida, S lõuna, W lääs

Noarootsi maastikuväärtused

Arne Kivistik, mai 2012

ÜLDIST

TÄHTSAMAD MAASTIKUOBJEKTID LIIKIDE KAUPA

Osmussaar

Muud saared ja rahud

Poolsaared

Neemed ja maaninad

Lahed

Mered, järved, roostikud

Jõed, ojad ja kanal

Pinnavormid

Rändrahnud, kivikülvid

Kirikud, kabelid, kalmistud, vt valla kaarti 2010

Mõisad, muuseum, loss, vt valla kaarti 2010

Sadamad, vt valla kaarti 2010

Militaarobjektid

Muud

Puhke- ja laagripaigad

Kaitsealad, hoiualad

Kaunis vaade rannas (L - liivarand)

Kaunis kaugvaade mujal

Kaunid luitemännikud

Kaunid jalgsiretked mööda liivarandu ning luitemännikute teedel ja sihtidel

Ilmunud kaardid

Vahemaad ja liiklusringid Noarootsi poolsaarel