RISTI VEETORN

Tsaariaegne Risti veetorn asub Lääne-Nigula vallas Risti alevikus ning kuulub Risti raudteejaama kompleksi juurde. Raudteejaam rajati koos raudteeliiniga 1904. aastal, aasta hiljem valmis jaamahoone ning arvatakse, et veetorn rajati ilmselt samal ajajärgul. Veetorni funktsiooniks oli aruvedurite veega varustamine. Torni ülaosas asus veepaak ehk reservuaar. Torni alumisel korrusel asub veesoojendi ehk katel, millega soojendati torni vältimaks vee külmumist paagis. Tänaseni on säilinud veemõõdulatt ning metallist uhke keerdtrepp. Säilinud on ka veetorni vahetus läheduses jaamahoone ja pumbajaam. Läheduses asub ka 1999. aastal avatud mälestusmärk „Raudteerööpad mäletavad…", mis on pühendatud kõigile Lääne-Eestist pärit küüditatutele.

Tööstuspärandi turismiprojekt

Tööstuspärandi turismiprojektiga (originaalnimi Revival of Industrial Heritage for Tourism Development, inglise keelne lühend Industrial Heritage) arendatakse välja tööstuspärandil põhinev turismimarsruut. Turismiobjektideks arendatakse erinevad veskid, tootmishooned, tuletornid, raudteeobjektid ja veetornid Eestis ja Lätis.

Projekti tulemusena kujunes Risti veetornist oluline turismiobjekt Lääne-Nigula vallas.

Projekti raames renoveeriti veetorn, tänu millele avaneb võimalus näha veetorni sisemusse. Mööda ajaloolist keerdtreppi on võimalik minna torni teisele korrusele, kus on näha veepaak, milles ka reaalselt vett hoiti. Teiselt korruselt avaneb ilus vaade ka tervele Risti alevikule.Torni esimesel korrusel on võimalik tutvuda tolleaegsete töövahenditega ning näitusega, mis kirjeldab tööd veetornis ning jaama ajalugu. Torni toimimist ning veel liikumist tutvustab ka torni paigaldatud veetorni makett. Infotahvel koos raudteejaama helidega on paigaldatud ka väljapoole veetorni ennast. Tänu nendele on võimalik tutvuda raudteejaama, veetorni ja ronge puudutavate detailide ja ajalooga. Lisaks on paigaldatud ka selfie koht koos juhtnööridega endast pildi tegemiseks koos torniga.

Projekti raames korrastati ja/või arendati kokku 7 tööstuspärandi objekti Eestis: Kübassaare Tuletorn, Lümanda Lubjapark, Tootsi Turbavabrik, Raudtee- ja Sidemuuseum Haapsalus, Risti Veetorn ja Tahkuna ja Ristna Tuletornid. Samuti tuuakse esile juba olemasolevaid tööstuspärandi turismiobjekte.

Projekti regionaalsed partnerid on Lääne-Eesti Turism, Lõuna-Eesti Turism, Kurzeme regioon (Läti), Riia regioon (Läti) ja Vidzeme regioon (Läti), kes viivad ellu ühised turundus- ja arendustegevused.

Projekti partnerid Eestis objektide korrastamisel on: Pöide Vallavalitsus, AS Limex, MTÜ Eesti Turbamuuseum, SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid, Lääne-Nigula Vallavalitsus, Hiiu Vallavalitsus ja Eesti Tuletornide Selts, Alatskivi Looduskeskus, Räpina Paberivabrik, Hellenurme veskimuuseum, Lahmuse Vesiveski, Leevaku hüdroelektrijaam.

Projektipartnerid Lätis objektide korrastamisel on: Jaunpils vesiveski, Rideli vesiveski, Aizpute veetorn, Birini veetorn, Zilaiskalns veetorn, Oviši tuletorn, Airites raudteejaam, Baloži turbaraudtee, Gulbene-Aluksne raudteejaam, Limbaži villa- ja tekstiilivabrik, Koni veski, Ligatne Paberivabrik, Kuldiga Tööstustorn, Pace villavabrik.

 

Projekti kestus: 01.05.2017 - 30.04.2019.

Projekt on rahastatud Interregi Eesti-Läti programmist.

Projekti kogumaksumus on 1 431 135,40 €, millest ERDF toetus 971 665,09 €. Lääne-Nigula Vallavalitsuse projektitegevuste eelarve on 12 000 €.

See veebileht väljendab autori vaateid. Programmi korraldusasutus ei ole vastutav selle eest, kuidas seda infot võidakse kasutada.

Veetorni külastamine eelkokkuleppel: veetorn@laanenigula.ee

Pileti hind 2 €