Matmiskohana kasutusel ilmselt 16. sajandi keskpaigast. Kalmistul asub Rooslepa kabel. 1627.a. aastal ehitatud esimene puukabel viidi 1834.a. Sutlepa kalmistule. 1835.a. ehitati Roosleppa uus kivist kabel, mis hävis Nõukogude ajal ja taastati 2006. aastal endisel kujul. Kabel taastati Euroopa Liidu struktuurifondi, Kuningas Gustav Adolf VI rootsi kultuuri fondi, Riguldi-Noarootsi Kodukandiühingu, Noarootsi valla ja paljude annetajate toetusel. Kalmistul asuvad Riguldi grupi toetusel 1992 a. ehitatud puidust kellatorn, kabeli ette lõuna küljele paigaldatud mälestusmärk II Maailmasõjas hukkunud Riguldi piirkonna elanikele ning kabeli kirdenurga lähistele 1990 a. paigaldatud eesti-rootsi luuletaja Mats Ekmani (1859-1934) mälestuskivi. Kabeli kagunurga lähedal on säilinud võlvlaega keldri varemed. Kalmistu piirneb pae- ja maakivist aiaga, millele ehitati savikivist katus. Piirdeaed on rekonstrueeritud 2007-2008. aastal Riguldi-Noarootsi Kodukandiühingu ja Noarootsi valla toetusel. Kalmistu edelaosas asub Riguldi mõisa endise omaniku Taube perekonna mälestuskabel , mis renoveeriti 1990. aastal Riguldi grupi toetusel ja kus tutvustatakse kalmistu ajalugu. Samas paikneb ka sepistatud metallaiaga ümbritsetud Taubede matmispaik. Kalmistust on kasutusel ca 2/3. Kalmistu inventariseerimine toimus 2004. aastal (esialgne 1990-ndatel rootslaste poolt). Kalmistul asub ca 1100 inventariseeritud hauaplatsi. Kalmistu esise parkla maa kinkis 2004. aastal vallale Johannes Treibergi perekond. Kingitus tehti kõigi sugulaste ja sõprade mälestuseks, kes puhkavad selles kaunis kirikuaias toimus 2003. aastal. Kalmistul asub ca 800 inventariseeritud hauaplatsi.