3.04.16

Piirsalu kirik

 

Vanemad kirjalikud teated piirkonnast pärinevad XVI sajandist Fr. Stackelbergi vakuraamatust, kus kohtame nime Pirsell (Phirzal), mis ongi Piirsalu endine nimi. Samast ajast on ilmselt pärit ka esimesed eesti keeles kirjapandud pikemad käsikirjalised tekstid Kullamaa Vakuraamatus. Seal on nimelt palvete "Meie Isa", "Ole tervitatud, Maria" ja usutunnistuse "Mina usun" tõlked. Palvete tõlkijaks oli kohalik preester Johhannes Lelow, kes oli samal ajal Piirsalu koguduse hingekarjane.
1863. aastal valmis mõisniku Arthur von zur Mühleni algatusel ja kohalike elanike initsiatiivil Piirsalu evangeelse luteriusu kirik neohistoristlikus stiilis. Varem oli olnud Piirsalus 16. sajandil valminud puukabel, millest tuli ka külanimi Kabeli. Kuni 1926.aastani oli Piirsalu Kullamaa abikoguduseks.
Huvitav teada: Rahvapärimuse järgi ehitati esimene puust kabel 16. saj. reformatsiooni tulekul. Asukohana taheti näha kas Rõuma küla või Piirsalu hiiemäge. Paar musti härgi pandud siis vankri ette, nood sammunud omatahtsi. Piirsallu jõudnud, heitsid mõlemad teepervele puhkama. Sinna rajatudki kirik.

Piirsalu kirik ja kogudus

 

 

Toimetaja: MIKK LÕHMUS