AJALUGU

Esmamaining umbes 1250 (Hothensholm), küla kohta on teateid aastast 1429. Saart asustasid 1940. aasta juunini rannarootslased (rootslased kutsusid saart Odensholm'iks, sest pärimuse järgi on saarele maetud koos oma varandusega Skandinaavia tähtsaimaid jumalaid Odin), 1934 elas Osmussaarel 125 inimest, seal olid 14 majapidamist, kabel (Jeesuse abikirik, esmamaining 1624, kivihoone ehitatud 1766, kasutati ka meremärgina), 2 paadisadamat ja kool. Küla elanikud olid pikka aega kroonulootsid laevadele, mis sõitsid Haapsallu või Pärnu. Saarel hakati esmakordselt Eestis (1938, A. Endi juhtimisel) turska töötlema: vinnutama ja tursamaksaõli valmistama. 1765. aastal rajati rannaveekaride eest hoiatav kivipaak, 1850 valmis uus tuletorn (õhiti 2. XII 1941 ja taastati 1954). 1940. aasta juunis võeti Osmussaar Balti laevastiku valdusse, inimesed sunniti saarelt lahkuma ja sinna rajati Nõukogude sõjaväebaas (oli seal aastani 1992). 1941 oli Osmussaar Eesti viimane Punaarmee tugipunkt, mis sakslastele loovutati.

Enne II Maailmasõda elas saarel 130 inimest, kes kõik 1940. aastal evakueeriti. Kuni 1992. aastani asus saarel Nõukogude vägede sideväeosa. Saare põlisasukateks olid sajandite vältel rannarootslased. Teise Maailmasõja järel oli Osmussaar suletud piiritsoon, kus paiknes Nõukogude sõjaväeüksus.

 

LOODUS

Osmussaar on Eesti loodepoolseim, suuruselt neljateistkümnes saar. Loode-kagu suunas paiknev piklik saareke on ligi 480 hektarit suur ning selle mõõtmed on 4,6 x 1,3 km. Osmussaar on metsavaene, pigem võsastunud, mistõttu leiab siit palju kadakat. Taimede poolest on saar üsna liigirikas, haruldustest kasvavad siin näiteks taani merisalat, karvane lipphernes ja kaljukress, kuid loomastik kesine, välja tuua on vaid rebased, koprad, rabakonnad, nastikud, vesilikud, nahkhiired ja mingid. Osmussaar kuulub Euroopa Liidu kaitsealade võrgustikku. Erilist kaitsmist väärivad saare linnustik, taimestik, klibuväljad ja Neugrundi meteoriidikraatrist pärinevad suured kivid ehk nn Neugrund-bretšad. Osmussaar asub ca 7 km kaugusel Dirhami sadamast Osmussaare maastikukaitsealal ja selle pindala on u 480 ha. 2001. aastast on saar jälle asustatud ja saarele asunud pere tegeleb lambakasvatusega. 

TURISM

Vaatamisväärsustest on saarel 1766. aastal ehitatud kivikabeli varemed, 1954. aastal ehitatud tuletorn (1765.a. ehitatud tuletorn purustati 1941.a.), pankrannik ja rannavallid.

Saarel asub 9km pikkune tähistatud ja lõkkekohtadega varustatud RMK matkarada. Matkarada algab saare lõunasadamast ja suundub piki teed loodesse.

Osmusaare veebileht