3.04.16

Küüditatute  mälestusmärk

 

Küüditamised Nõukogude Liidus on üks XX sajandi häbiväärsemaid genotsiidiakte maailmas, kuna vallutatud maade valitsemise nimel asustati ümber sadu tuhandeid süütuid inimesi vaid nende rahvuskuuluvuse või varandusliku seisu tõttu.
E e s t i s toimusid Nõukogude Liidu korraldatud suurküüditamised 14.juunil 1941.a. ja 25.märtsil 1949.a. Väiksemaid küüditamisi oli vähemalt kolm: 1.–3.juuli 1941 toimus jätkuküüditamine Eesti saartelt, 15.augustil 1945 viidi ära Eestis elavate sakslaste pered (407 inimest) ning 1. aprillil 1951 jehoovatunnistajad ja nelipühilased (259 inimest).
14. juunil 1941.a. viidi Siberisse üle 10 000 inimese. Küüditatutest eraldati täiskasvanud mehed (umbes 4 000) ja saadeti GULAG-i vangilaagritesse, kus suurem osa neist (ligi 95%) juba esimesel aastal maha lasti või nälga suri.
25. märtsil 1949.a. viidi Eestist välja üle 20 000 inimese (rangelt salajase küüditamis-ešelonide statistilise aruande järgi – 20722 inimest).
Ent küüditatute üldarv ei anna veel sugugi täit pilti repressioonide ulatusest Eestis. Küüditatutest vähemalt 2 korda suurem hulk eestlasi arreteeriti ükshaaval või grupiti ning saadeti poliitvangina Venemaa sunnilaagitesse. Eesti Represseeritute Registri büroo andmetel on 1940–1988 a. arreteeritute (täpsustamisel olev) koguarv 60 000 – 80 000.
Seega veeti nõukogude okupatsiooni aastatel Venemaale umbes 100 000 inimest – iga kümnes Eestimaa elanik.
L ä ä n e m a a l t küüditati 1941.a. juunis umbes 300-500 inimest (arvu teeb ebamääraseks jätkuküüditamine saartelt).
1949.a. märtsis komplekteeriti Läänemaal 2 ešeloni – Haapsalus ja Ristil (nr. 97309 ja 97308). Läänlasi ja enamik hiidlasi laaditi ka Paldiskist väljunud ešeloni (nr. 97310).
H a a p s a l u s laaditi ešeloni 1174 inimest (neist 270 meest, 252 naist ja 352 last). Ešelon komplekteeriti põhiliselt Läänemaa elanikest. Haapsalus pandi rongi ka enamik Piirsalu vallast küüditatutest. Ešeloni lõpp-peatusteks olid Tšulõmskaja ja Horošaja jaamad Novosibirski oblastis.
Risti jaamas komplekteeriti ešelon nr. 97308. Siia toodi inimesi ka Põhja-Pärnumaalt, isegi Pärnust ja Sindist. Loomavagunitesse laaditi 1027 inimest (neist 210 meest, 506 naist ja 311 last). Ešeloni lõppjaamaks oli Tšerepanovo linnake Novosibirski oblastis.
Kokku küüditati 1949.a. märtsis Läänemaalt Novosibirski oblastisse üle 2 200 inimese, kellest 78% moodustasid naised ja lapsed.


MÄLESTUSMÄRK LÄÄNE - EESTIST KÜÜDITATUTELE
23. augustil 1999 avati Läänemaal Risti raudteejaama lähedal mälestusmärk kõigile Lääne-Eestis küüditatutele. Läbi Risti jaama kui Läänemaa piiripunkti viidi Siberisse enamik läänlasi, aga ka Pärnumaa, praeguse Raplamaa, Hiiumaa ja Vormsi rahvast. Kokku küüditati siitkaudu ligi 3000 inimest, lisaks veel Läänemaalt arreteeritud.
Mälestusmärk "Raudteerööpad mäletavad…" on paigutatud Risti jaamast mõnikümmend meetrit Tallinna pool asuvale väikesele mahajäetud platvormile, mille paemüüri juures on Risti rahvas varemgi küüditamise mälestuseks küünlaid süüdanud. Platvormile viivad mõlemalt poolt kivitrepid. Paeplaatidest trepp-lava ehitatakse ka monumendi tagaküljele. Öösel valgustavad mälestusmärki diagonaalis kaks raudteeperrooni sisse paigaldatud prožektorit.
Mälestusmärk (autor Viljar Ansko) on valmistatud raudteerelssidest. Platvormi neljast nurgast tõusevad sujuva kaarega paralleelselt taevasse neli raudteerööbast, mida ühendab 2,5 m enne tippu relssidest topeltrist 5x5 m. Konstruktsiooni kaal on üle 3,5 tonni.
Raudteerööbastest monument toetub neljale betoonalusele a´ 1x1x1 m, mille väljaulatuv poolemeetrise kõrgusega osa on ümbritsetud paekivist müüritisega. Kuna platvormi katva 40-aastase murukamara alt tuli välja ilus munakivisillutis, sai loobutud esialgsest vundamendikavandist, et munakivikate ansamblis mõjule jääks. Nüüd laskub paekivimüüritis treppidena mälestusmärgi keskme suunas, kus asub kaheksast paeplaadist ümbritsetud väljast kaheksanurkne, seest ümmargune lillepeenar verevate lilledega (võib olla ka kibuvitsapõõsas või kadakas). Variandina võib keskmeõnaruses põleda ka elav tuli.
Mälestusmärgi neljas nurgas on paemüüritises mustad marmortahvlid a´ 30x60 cm neljas keeles tekstiga:
LÄÄNE-EESTIST KÜÜDITATUTE MÄLESTUSEKS
IN MEMORY OF THE DEPORTED PERSONS FROM WEST ESTONIA
ZUM ANDENKEN AN DEN VERSCHLEPPTEN AUS WESTESTLAND
В ПАМЯТЬ ВЫСЕЛЕННЫМ ИЗ ЗАПАДНОЙ ЭСТОНИЙ.

 

Platvormi esikülje paemüürile on kinnitatud 10 millimeetri paksusest lehtrauast väljalõigatud 30 cm kõrgused numbrid: 1941 – 1949 .
Mälestusmärk valmis Risti vallavalitsuse eestvedamisel ja paljude kohalike inimeste osavõtul. Ettevõtmise rahastamisel oli põhisponsoriks Eesti Raudtee, seda toetasid ka paljud Läänemaa ettevõtted – Haapsalu Paekivi, Läänemaa Ehitus, Mehtrans, Lääne-Risti, Lääne Teedevalitsuse Risti jsk., W-Oil, Filee, Metlin jt. Monumendi otsesed ehitajad olid AS Koehne ja AS Terg.
Risti jaamas asuva Lääne-Eestist küüditatute mälestusmärgi kõrgus on platvormilt ca 11 m, raudtee tasapinnalt ligi 13 m. Monument on igast küljest sümmeetriline ja harmooniliste proportsioonidega. Mälestusmärk on hästi vaadatav nii tulevikus loodetavasti taas käimahakkavatelt reisirongidelt kui ka Risti-Haapsalu maanteelt.
Peale lähimineviku massirepressioonide meenutamise jääb raudteerööbastest rist ühtlasi ka Risti raudteealeviku ajaloo ja oleviku sümboliks.

Toimetaja: MIKK LÕHMUS