Külad

6.06.18

Noarootsi osavallas on 23 küla (ametlikud nimed on koos rööpnimedega): Aulepa küla / Dirslätt, Dirhami küla / Derhamn, Einbi küla / Enby, Elbiku küla / Ölbäck, Hara küla / Harga, Hosby, Höbringi küla / Höbring, Kudani küla / Gutanäs, Osmussaare küla / Odensholm, Paslepa küla / Pasklep, Pürksi küla / Birkas, Riguldi küla / Rickul, Rooslepa küla / Roslep, Saare küla / Lyckholm, Spithami küla / Spithamn, Sutlepa küla / Sutlep, Suur-Nõmmküla / Klottorp, Tahu küla / Skåtanäs, Telise küla / Tällnäs, Tuksi küla / Bergsby, Vanaküla / Gambyn, Väike-Nõmmküla / Persåker, Österby. 

Külavanemad

Aulepa küla / Dirslätt
Küla kood 1469
Pindala 783,8 ha
Elanike arv 20
Külavanem: Peeter Pärnaste 5110 796, ohvrikivi@hot.ee  

Küla asub osavalla keskosas, Haapsalust 24 km ja Pürksist 11 km kaugusel.
Küla läbivad Harju - Risti – Riguldi - Võntküla riigimaantee ja Nõmmküla – Aulepa – Österby riigimaantee. Küla territooriumile jäävad muinsuskaitsealused arheoloogiamälestised Ohvrikivi, kalmistu „Kabelimägi" ja pakktee. Kohalikest vaatamisväärsustest on säilinud Aulepa pritsikuur ja Aulepa mõis. Küla territooriumile jääb osa Aulepa tuulepargist (8 tuulikut a'3 MW).

Dirhami küla / Derhamn
Küla kood 1505
Pindala 285,5 ha
Elanike arv 24
Külavanem: Arder Väli, 5269, arder.vali@gmail.com  

Küla asub Eesti looderannikul Dirhami lahe ääres, Haapsalust 40 km ja Pürksist 25 km kaugusel. Küla läbib asfaltkattega Riguldi – Dirhami riigimaantee, mis lõpeb Dirhami sadamas. Dirhami sadam on aastaringselt jäävaba sadam, mis tegutseb nii kala- kui ka jahisadamana. Sadama omanik on OÜ Mellson Grupp. Suvel tegutseb sadamas nii kohalike kui ka valla külaliste hulgas populaarne suvekohvik, avatud on külalistemaja. Dirhami sadamast toimub ühendus Osmussaarega. Külas asub üks kahest vallas tegutsevast kauplusest – Dirhami pood, mida peab Vjatseslav Rätsepp. Külas tegutseb MTÜ Dirhami külaselts ja MTÜ Dirhami Kalurite Koda. Osa küla territooriumist hõlmab Nõva maastikukaitseala, suur osa maast on riigimetsamaa. Dirhami neemel asuvad I maailmasõja aegsed merepatarei varemed ja munakivitee, looduskaitsealustest üksikobjektidest Dirhami rahn. Küla territooriumil asub kaks korrusmaja (4- ja 6-korteriga) ja 15 elamut-suvilat.

Einbi küla / Enby                                      

Küla kood 1556
Pindala 1212,1 ha
Elanike arv 26

Külavanemad: Monika Miilsaar, 5230 508, monika@leedritalu.ee                                           

Osavalla läänepoolseim küla, mis asub Haapsalust 38 km ja Pürksist 6 km kaugusel. Ramsi poolsaar on ka Eesti mandriosa läänepoolseim punkt. Ramsi poolsaarel on väga rikkalik taimestik. Paljud seal leitavad liigid on kaitse all. Ramsi neeme tipust avaneb kaunis vaade merele ja Vormsi saarele. Einbi/Enby küla koosseisus on ka Ulasrahu ja Silgurahu. Küla maadele jäävad kaks Paslepa tuletorni ja kaks Ramsi päevamärki. Osa küla territooriumist hõlmab Väinamere hoiuala, suur osa maast on riigimetsamaa. Looduskaitsealustest üksikobjektidest jäävad Einbi/Enby küla territooriumile Sturesten ehk Lambakivi, Pulmakivi ja Paslepa kivikülv.

Elbiku küla / Ölbäck
Küla kood 1571
Pindala 1008,4 ha
Elanike arv 35

Küla asub osavalla põhjaosas, Haapsalust 36 km ja Pürksist 20 km kaugusel. Küla piirneb läänest Läänemerega, rannajoon on ca 2 km pikkune. Elbiku küla esmamainimine on 1539. aastal. 1934. aastal elas külas 86 elanikku. Külas oli kauplus, vallamaja, kabel, postkontor, saeveski, rätsep. Tänaseks on neist alles vaid Rooslepa kabel, kuid see on Rooslepa/Roslep küla territooriumil. Küla läbib asfaltkattega Riguldi – Dirhami riigimaantee ja rahvusvahelise tähtsusega fiiberoptiline sidekaabel. Küla maadele on püstitatud EMT mobiilsidemast. Elbiku/Ölbäcki küla territooriumile jääb AS Swedest Motel Groupile kuuluv Roosta Puhkeküla, mis pakub aastaringselt majutus-, toitlustus- ja konverentsiteenust. Samuti on puhkekülas mitmekülgsed võimalused aktiivseks tegevuseks – tenniseväljak, korvpalliväljak, minigolf, seikluspark, orienteerumise püsirada ja terviserada. Täiendavalt pakub majutust ka Tuksi Puhkemaja.
Elbiku rand on üks maakonna populaarsemaid suplusrandasid. Osa küla territooriumist hõlmab Nõva maastikukaitseala, suur osa maast on riigimetsamaa.

Hara küla / Harga
Küla kood 1760
Pindala 1169,8 ha
Elanike arv 46
Külavanem: Aare Undo 5191 3461, aare.undo@hotmail.com  

Küla asub osavalla põhjaosas, Haapsalust 30 km ja Pürksist 12 km kaugusel.
Küla esmamainimine on leitud aastast 1341. Hara/Harga küla on olnud ca 670 aastat tagasi saar, millele moodustus kaks küla – Hara küla (asustasid eestlased) ja Vööla küla (asustasid rootslased). 1941. aastal oli piirkonnas 189 elanikku. Hoonestus paiknes põhiliselt kahe tee ääres.1970.- ndatel ehitati välja Hara kalatööstus ja sadam ning rajati kalatiigid, mis ümbritseti tammidega. Kalatööstus lõpetas tegevuse 1990.- ndatel, kui kolhoosid lagunesid. Hara sadam kuulub praegu vallale. Küla läbib Hara-Kudani riigimaantee ja Hara riigimaantee. Hara/Harga küla keskus on miljööväärtuslik hoonestusala (ajalooline ahelküla). Küla territooriumile jääb osa Silma looduskaitsealast, osa Nõva-Osmussaare hoiualast, Karjatsimere hoiuala ja kaitsealuse liigi kõre püsielupaik. Veekogudest on Hara/Harga külas Möldri meri ja Karjatse meri; piirnevateks aga Vööla meri ja Hara laht. Külaelanike poolt on ühistegevuseks moodustatud MTÜ Harga.

Hosby
Küla kood 1889
Pindala 423,7 ha
Elanike arv 23

Hosby küla asub osavalla keskosas, Haapsalust 31 km ja Pürksist 4 km kaugusel. Tegemist on pindalalt valla väikseima külaga. Küla läbivad Nõmmküla – Aulepa – Österby riigimaantee ja Hosby – Einbi riigimaantee. Siin asub Noarootsi Püha Katariina kirik koos pastoraadi ja kalmistuga ning Hosby vana kalmistu. Muinsuskaitsealune objekt on ka kalmistul asuv Noarootsi vabadussammas. Külas tegutseb lambakasvatustalu, saekaater ja palkmaju tootev OÜ K&K Buildings.

Höbringi küla / Höbring
Küla kood 1964
Pindala 4236,2 ha
Elanike arv 8

Höbringi küla asub osavalla idapoolsesemas osas, piirneb Nõva vallaga ja jääb Haapsalust 35 km ning vallakeskusest Pürksist 19 km kaugusel.Tegemist on pindalalt valla ühe suurema külaga (suurem on vaid Vanaküla/Gambyn küla). Enamuse territooriumist moodustab Leidissoo looduskaitseala, mis on moodustatud Sendri soo ja Leidissoo ning seal levivate lagemadalsoode kooslustes esinevate liikide kaitseks. Küla läbib Harju-Risti – Riguldi – Võntküla riigimaantee ning Höbringi oja, mis suubub Riguldi jõkke.

Kudani küla / Gutanäs
Küla kood 3515
Pindala 1227,5 ha
Elanike arv 16
Külavanem: Kalle Leet 5016 770, kallemaal@gmail.com
                      
Kudani küla asub Noarootsi poolsaarel, Haapsalust 31 km Pürksist 7 km kaugusel. Küla läbib Nõmmküla – Aulepa – Österby riigimaantee ja Hara - Kudani vallatee. Suure osa küla territooriumist hõlmab Silma looduskaitseala ja Nõva-Osmussaare hoiuala. Järvedest jäävad siia Vööla meri ja Kudani järv. Looduskaitsealustest üksikobjektidest asub külas Järvekivi. Kohalikest vaatamisväärsustest jääb siia nõukogudeajast pärit Kudani piiripunkt. Samuti jääb praeguse Kudani/Gutanäsi küla piiridesse endise Vööla mõisa ase.

Osmussaare küla / Odensholm
Küla kood 5743
Pindala 489,6 ha
Elanike arv 5
Saarevaht: Rita Koppel 5665 5777, rita@osmussaar.ee 

Osmussaare küla asub ca 7 km kaugusel Dirhami sadamast Osmussaare maastikukaitsealal. Enne II Maailmasõda elas saarel 130 inimest, kes kõik 1940.aastal evakueeriti. Endistest taluhoonetest on tänaseks säilinud vaid üks laut ja üks rehi. Kuni 1992. aastani asus saarel Nõukogude vägede sideväeosa. Militaarrajatiste jälgi leiab kogu saarelt. 2001.aastast on saar jälle asustatud ja saarele asunud pere tegeleb lamba- ja mägiveiste kasvatusega. Vaatamisväärsustest on saarel 1766.a. ehitatud kivikabeli varemed (tänaseks Rootsis asuva Osmussaare Külaseltsi poolt konserveeritud), 1954.aastal ehitatud tuletorn (1765.a. ehitatud tuletorn purustati 1941.a.), pankrannik, rannavallid, bretšarahnud. Saare lõunaosas asub vallale kuuluv sadamahoone-infopunkt ja saarele maabumiseks on suveks paigaldatav ujuvkai. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on rajanud saarele lõkke- ja telkimiskohad, tähistatud on matkarajad ja vaatamisväärsused RMK-le kuulub ka saare põhjatipus asuv looduskeskus.

Paslepa küla / Pasklep
Küla kood 6028
Pindala 1382,9 ha
Elanike arv 103
Külavanem: Matti Käärst 5049 426, mattikaarst@gmail.com
 
Küla paikneb endise Paslepa mõisa ümbruses, Haapsalust 33 km ja Pürksist 4,5 km kaugusel. Paslepa küla on elanike arvult kolmas küla. Küla keskossa jääb ulatuslik põllumassiiv, lääneossa ulatub aga Väinamere hoiuala. Vaatamisväärsustest asuvad külas eraomandis olevad Paslepa-Viigi sadam ja nüüdisaegne loss. Korrastatud on enamus endise Paslepa mõisa hoonestusest (peahoone taastamine seisab veel ees) ja park.
Mõisa kõrvale on paigaldatud EMT mobiilsidemast. Külas tegutsevad majutusteenust pakkuv Teeristi Külalistemaja, lille- ja köögiviljataimi kasvatav OÜ Lilleparun, aia- ja metsatehnika hoolduse ja remondiga tegelev OÜ E.Piir Ehituskaup, kaeve- ja veoteenust pakkuv OÜ Scoopman, juuksuriteenust pakkuv OÜ Teenindusmaja.
 

Pürksi küla / Birkas
Küla kood 6669
Pindala 882,6 ha
Elanike arv 186

Pürksi küla on Noarootsi osavalla keskus, maakonna keskus Haapsalu jääb 35 km kaugusele. Pürksi küla koosseisus on ka ajaloolise Kulani küla maad. Külas asuvad vallamaja, lasteaed, põhikool, gümnaasium, Talupood, postkontor, juuksur, vabaajakeskus, sotsiaalmaja, kultuurimaja, raamatukogu, Noarootsi kõrts, kohvik Birkas. Spordirajatistest on kasutamiseks kooli võimla, staadion, korvpalli- ja võrkpalliväljakud, tenniseväljak, jõusaal. Pürksi mõisa peahoone on ehitatud 19.sajandil. Mõis kuulus 1919.aastani Ungern-Sternbergide suguvõsale. Aastatel 1920-1943 asus mõisas Pürksi Põllutöö- ja Rahvaülikool. 1989-1995 hoone restaureeriti ja praegu tegutseb hoones Noarootsi Gümnaasium. Pürksi park on looduskaitse all. Pargis kasvab looduskaitse all olev valge pöök ja unikaalne pärnade ring. Mõisa hoonestus ja park on ka riikliku muinsuskaitse all. Muinsuskaitsealustest arheoloogiamälestistest asuvad Pürksi/Birkase külas kaks katkukalmistut. Pürksi küla on olnud ka endisaegne kolhoosikeskus, seetõttu on siin hulgaliselt kolhoosiaegseid lautasid ja töökodasid. Küla territooriumile jääb Tele-2 mobiilsidemast. Külakeskus on kaetud ühisvee ja -kanalisatsiooniga ning puiduhakkel töötava tsentraalküttesüsteemiga.
Külas tegutsevad reisijate veoteenust pakkuv FIE Aare Kalm, puitdetaile tootev OÜ Andwood, põllumajandusega tegelevad OÜ Österby ja FIE Üllar Neemrand. Kolmanda sektori ühendustest toimetavad MTÜ Noarootsi Tuletõrjeselts, MTÜ Tervem Noarootsi, MTÜ Noarootsi Kaunistamise Selts, MTÜ Noarootsi Rahvaselts, MTÜ Noarootsi Loometare.
Riguldi küla / Rickul
Küla kood 6968
Pindala 1476,7 ha
Elanike arv 21
Külavanemad: Sirje Jablok 5055 358, sirje.jablok@mail.ee

Riguldi küla asub Harju-Risti – Riguldi – Võntküla riigimaantee ja Riguldi – Dirhami riigimaantee ristmikul. Küla jääb Haapsalust 33 km ja Pürksist 17 km kaugusele. Küla piirneb lääneküljest Läänemere ja Hara lahega (rannajoon ca 9 km). Vaatamisväärsustest jäävad siia külasse Riguldi rannakadastik ja muinsuskaitsealune Riguldi mõis koos pargiga. Riguldi mõis on Tallinna Tondi kooli suvine õppebaas. Riguldist Linnamäe poole sõites kulgeb maantee ca 2,8 km ulatuses 50-200m kaugusel rannikust.   
Maantee ja ranna vahele jääb maismaariba kuulub Nõva-Osmussaare hoiuala koosseisu. Küla läbib kagu-loode suunaliselt Riguldi jõgi. Riguldi/Rickul küla koosseisu kuuluvad ka Mõisasaar (Hovsgrundet) ja Seasaar (Pajgrundet). Külas tegutseb OÜ Mars hobusekasvatuse- ja ratsatalu.

Rooslepa küla / Roslep
Küla kood 7077
Pindala 819,5 ha
Elanike arv 23
Külavanemad: Sven Kuinberg 5183 974, sven@sevos.ee

Küla asub valla põhjapoolses osas ja piirneb Läänemerega (ca 4 km pikkune liivane rand). Küla jääb Haapsalust 37 km ja vallakeskusest Pürksist 23 km kaugusele. Küla esmamainimine on märgitud 1540. aastate paiku. Tegemist on traditsioonilise sumbkülaga. Hooned paiknevad kobaras üksteise lähedal, küla keskel on suurem hoonetevaba maa-ala. Rooslepa/Roslepi küla keskosa on määratud miljööväärtuslikuks hoonestusalaks. Küla lõunapiiril asub muinsuskaitsealune Rooslepa kabel koos kalmistuga. Rooslepa kabel on taastatud 2007. aastal. Küla keskosas on säilinud veel veidi munakiviteed, mis on rajatud I maailmasõja ajal teenindamaks Dirhami neemel asunud merekaitserajatisi. Looduskaitsealustest üksikobjektidest asub küla põhjaosas Rooslepa laevarahn ehk Oamusa stain.

Saare küla / Lyckholm
Küla kood 7284
Pindala 1157,5 ha
Elanike arv 19
Külavanem: -

Küla asub osavalla idaosas, Haapsalust 38,5 km ja Pürksist 3,5 km kaugusel.
Küla südameks on Saaremõisa hoonetekompleks. Saaremõisa hooned on ehitatud 18.-19.sajandil ja taastatud parun Gustav Friedrich von Roseni poolt. Mõisa peahoones (taastatud 2001) asub suvekohvik ja pakutakse majutusteenust (FIE Anu Kari). Lyckholmi muuseum avati 1997. aastal mõisa hobusetallis (taastatud 1995/96). Muuseumi eksponaatideks on kohaliku rahva poolt annetatud endised põllutööriistad, käsitöö- ja majapidamistarbed. Muuseumi esimene ruum käsitleb Saare küla ajalugu.
Küla põhjaosa piirneb Sutlepa merega. Sutlepa mere äärde on rajatud RMK matkarada. Looduskaitsealustest üksikobjektidest asuvad küla keskosas Saare rahn ja Võnnussaare poolsaarel Truumani ehk Kalevipojakivid. Päris suure osa  küla territooriumist hõlmavad Silma looduskaitseala ja Saare hoiuala. Saare külas asub Lennuametis registreeritud eralennuväli, mida suveperioodil tihti ka kasutatakse.

Spithami küla / Spithamn
Küla kood 7760
Pindala 1134,7 ha
Elanike arv 17
Külavanemad: -


Spithami küla on osavalla kõige põhjapoolsem küla, mis piirneb põhjast Läänemerega ja idast Nõva vallaga. Küla jääb Haapsalust 44 km ja Pürksist 28 km kaugusele. Küla esmamainimine on märgitud 1340.-ndatel aastatel. 1944. aastal oli külas 193 elanikku. Külla pääseb mööda Tuksi - Spithami riigimaanteed ja Nõva poolt mööda vallale kuuluvat Uuejõe teed. Spithami küla on üks kiiremini arenev suvituspiirkond.
Põõsaspea neem on Eesti mandriosa loodepoolseim punkt. Neeme kirderannal paljanduvad keskordoviitsiumi Jõhvi lademe savikad lubjakivid. Paepõrandalaadse paljandi teevad ainulaadseks paes leiduvad kaltsedoonimugulad, mille sees olevates kvartsipesades leidub väikesi ametüste. Üle Põõsaspea neeme kulgeb tähtis arktiliste veelindude rändetee. Seal on parimaid lindude vaatluspaiku Läänemere rannikul. Lindude vaatlemiseks on rajatud linnuvaatlusjaam. Põõsaspea neemel asub ka kaitsealune üksikobjekt – Põõsaspea neeme rändrahn. Küla idapoolne osa kuulub Nõva maastikukaitseala koosseisu, seal on hulganisti järvekesi ja soid, rannikualal on ülekaalus luitemännikud. Kaitsealale jääb ka Uuejõgi ning Nõva valla piiril asuv Allikajärv. Uuejõe suue kuhjatakse sageli tormidega liivavalle täis, mis põhjustab jõe rändava suudme. Uuejões kasvab vesiroos. Huvipakkuvad on piki randa kulgevad paari meetri kõrgused luited. Uuejõe äärde on väljaehitatud parkla, telkimis- ja lõkkekohad. Allikajärve äärde viib Perakülast munakivitee, mis rajati enne I Maailmasõda. Järve äärde on väljaehitatud varjualune ja lõkkekohad.

Sutlepa küla / Sutlep
Küla kood 7817
Pindala 1184,2 ha
Elanike arv 115
Külavanem: Irmeli Alt, zipsti@msn.com

Sutlepa küla on esimene küla kuhu satutakse, kui lähenetakse Noarootsi osavallale Linnamäe poolt mööda Harju-Risti – Riguldi – Võntküla riigimaanteed. Siit jääb Haapsaluni 22 km ja valla keskuseni Pürksis 13 km. Elanike arvult on Sutlepa küla valla teine küla. Küla territooriumile jääb Sutlepa kalmistu, mis on ajaloomälestisena muinsuskaitse all. Sutlepa kalmistul asunud kabel (üks Eesti vanimaid puukirikuid) on viidud Rocca al Maresse Eesti Vabaõhumuuseumisse. Küla edela ossa jääb valla suurim veekogu – Sutlepa meri. Suur osa Sutlepa järve ümbrusest on Silma looduskaitseala koosseisus. Looduskaitsealustest üksikobjektidest jääb siia külasse kaks rändrahnu - Väike-Patstein ja Suur-Patstein. Vaatamisväärsustest asub küla keskuses tuulik, mis on ehitatud 2003. aastal endise Noarootsi tuuliku eeskujul. Küla keskuses asub 2011. aastal valminud vabaajakeskus, kus on ruumid saanud raamatukogu, jõusaal, saun. Olemas on Wifi ühendus. Küla territooriumil on Elisa mobiilsidemast. Moodustatud on MTÜ Sutlepa Külakeskus.

 

Suur-Nõmmküla/Klottorp
Küla kood 7829
Pindala 739,0 ha
Elanike arv 15
Külavanem: Rein Sepp 5105 815, sepprein@gmail.com 

Küla paikneb valla keskosas; Haapsalust 25 km ja vallakeskusest Pürksist 16 km kaugusel. Küla läbib Nõmmküla – Aulepa – Österby riigimaantee. 1944. aastal oli külas 267 elanikku. Suur-Nõmmküla/Klottorpi küla on üks kolmest valla miljööväärtuslikust hoonestusalast. Tegemist on tüüpilise sumbkülaga, kus õued paiknevad korrapäratult kobaras. Õuede kõrvalt kulgeb looklev külatee, mis hargneb mitmes suunas. Külateed ääristavad pae- ja raudkividest kiviaiad. Külasüdamikku ümbritseb avatud maastik. Hoonestusest põhjapoole jääb osa Aulepa tuulepargist (6 tuulikut a`3 MW). Ühistegevuseks on moodustatud MTÜ Suur-Nõmmküla Külaselts.

Tahu küla / Skåtanäs
Küla kood 8074
Pindala 852,7 ha
Elanike arv 28
Külavanem: Toomas Tammeorg 5163 499, tammeorg@gmail.com

Küla asub osavalla kagu osas ja piirneb Tahu lahe ja Haapsalu Tagalahega. Küla jääb Haapsalust 40 km ja Pürksist 5 km kaugusele. Külla pääseb Pürksist mööda Tahu teed. Küla esmamainimine on nimetatud 16. sajandil. Külas on olnud Tahu mõis, millest on järgi vaid hobusetall, keldrivaremed ja park. Küla koosneb näiliselt kahest osast – küla keskosast ja eraldi seisvat Tahuninast. Tahuninalt on imekaunis vaade Haapsalu linna siluetile. Suure osa  küla territooriumist hõlmavad Silma looduskaitseala, Tahu hoiuala ja Österby hoiuala. Tahu lahe kaldale on rajatud linnuvaatlustorn, kust on väga hea vaadelda just sügisest veelindude kogunemist lahele. Külas tegutseb üks lihaveisekasvataja.

Telise küla / Tällnäs
Küla kood 8187
Pindala 949,2 ha
Elanike arv 12
Külavanemad: Vello Helm, vello@killumeister.ee

Telise/Tällnäs küla on osavalla kõige noorem küla, mis moodustati alles 2009. aastal. Ajalooliselt pole selles piirkonnas asustust olnud, kuid viimastel aastatel on siia ehitatud mitmeid eluhooneid ja tekkis vajadus uue asustusüksuse moodustamise järele. Küla asub Haapsalust 37 km ja Pürksist 8 km kaugusel. Tegemist on suures osas kuivendatud metsaalaga, mis piirneb kahest küljest Läänemerega. Küla läänepoolne rannikuala on liivane, kuid põhjaosas kasvab pilliroog. Vaatamisväärsustest asuvad Telise poolsaarel kaks maakividest tervikkoonustornidest päevamärki, mis on ainulaadsed Eestis ja on ehitatud 1910.aastal. Alumise märgi kõrgus maapinnast 7 m, ülemise märgi kõrgus 11,9 m. Märkide vahekaugus 416 m. Tänapäeval on päevamärgid oma sihtotstarbe kaotanud; on riikliku muinsuskaitse all.

Tuksi küla / Bergsby
Küla kood 8409
Pindala 1552,3 ha
Elanike arv 17

Külas paikneb osavalla põhjaosas; Haapsalust 39 km ja Pürksist 23 km kaugusel. 1944. aastal oli külas 91 elanikku. Küla idapiir kattub Nõva valla piiriga. Küla läbib lääneosas Tuksi – Spithami riigimaantee. Looduskaitselised ja muinsuskaitselised objektid külas puuduvad. Kogu hoonestus jääb küla läänepoolsesse ossa. Enamus küla territooriumist on kaetud metsaga. Külas tegutseb Bergsby Pansionaat, mis pakub majutusteenust. Samuti tegutseb siin Tuksi Tervise- ja spordikeskus, mis kuulub Haapsalu linnale. Korraldatakse spordilaagreid, pakutakse majutus- ja konverentsiteenust. Vabaajasisustamiseks on staadion, korv- ja võrkpalliväljakud, matkarajad, orienteerumise püsirada. Tuksi liivarand jääb 1,5 km kaugusele.

Vanaküla/Gambyn
Küla kood 9011
Pindala 5788,1 ha
Elanike arv 18
Külavanemad: Artur Tootsi 5279 228

Vanaküla/Gambyn küla asub osavalla põhjapoolses osas ja on pindalaliselt kõige suurem küla. Haapsalu jääb siit 30 km ja Pürksi 17 km kaugusele. Küla läbivad Höbringi – Aulepa tee, Vanaküla – Kivimäe tee ja Höbringi – Viluvere tee. 1944. aastal oli külas 124 elanikku. Küla territooriumile jääb Vanaküla tuulepark (3 tuulikut a`3MW) ja 2 tuulikut (a`3MW) Aulepa tuulepargist. Küla lõunapiiril voolab Riguldi jõgi, küla idapoolne osa aga asub Leidissoo looduskaitsealal. Siia kanti jäävad ka looduskaitsealused rändrahnud – Klaanemaa Laanekivi, Klaanemaa nõmme rändrahn, Metsküla idapoolne Suurkivi ja Metsküla läänepoolne Suurkivi.

Väike-Nõmmküla/Persåker
Küla kood 5523
Pindala 780,8 ha
Elanike arv 30
Külavanem: Vahur Kuuskmann 5664 0958

See on osavalla kõige kagupoolsem küla ja piirneb Oru vallaga. Haapsalu jääb 22 km ja Pürksis 16,5 km kaugusele. Küla läbib Nõmmküla – Aulepa – Österby riigimaantee. Hoonestatud alad paiknevad küla lõunaosas, kus on ümbritsetud põllumaadega. Küla põhjapoolne osa on kaetud metsaga. Looduskaitse- ja muinsuskaitsealused objektid puuduvad. Külas asub AS Tootsi Turvas Niibi turbatöötlemistehas.

Österby
Küla kood 9803
Pindala 833,7 ha
Elanike arv 51
Külavanemad: Andero Paalvelt 5558 5017, andero.paalvelt@gmail.com

Österby küla asub osavalla lõunaosas; Haapsalu jääb 37 km ja Pürksis 2 km kaugusele. Tegemist on tüüpilise ahelkülaga, kus õued paiknevad mõlemal pool küla läbivat Nõmmküla – Aulepa – Österby riigimaanteed. Maantee lõpeb Österby sadamas, kust algab ka talvine üle Haapsalu Tagalahe kulgev ca 2,5 km pikkune Noarootsi – Haapsalu jäätee. Suplusperioodil on Österby rand üks poolsaare populaarsemaid ujumiskohti, samuti sobib piirkond lohesurfaritele. Kohalik vaatamisväärsus Österby sadamamuul on rajatud raudkividest eelmise sajandi alguses kohalike talumeeste poolt ja on ca 265 m pikkune. Sealtkaudu toimus regulaarne paadiühendus Haapsaluga 1994 a-ni. Vaatamisväärsustest on veel Österby pritsikuur. Looduskaitselisi kitsendusi põhjustab rannaalale ulatuv Väinamere hoiuala, samuti puisniidu kaitseks moodustatud Österby hoiuala.